12 november 2020

"Lasnamäe korterloomaaed sai tühjaks kolitud"


Oli ikka öö ja sellist "jahti" närilistele pole mu elus veel olnud! Suurema osa elukatest saime kinni püütud enne südaööd ja siis lasime Lasnamäelt ka leelet. Kõige raskem oligi vast see, et neid põrandal asuva "kultuurkihi" sees laiaks ei litsuks. Sestap pidime omi samme sättima ja kola- ning mööblihunnikut ümber liigutama suurima ettevaatlikkusega. Magama saime kuskil nelja paiku hommikul.

Rott siin piilumas, hiireke seal siblamas, lõpuks ka kaks gekot, keda sellest pasahunnikust vaid õigel hetkel pea liigutamine eristas. Vedas tüüpidel, et saabas laiaks ei litsunud! Dekoratiivhiirte kaks hiljuti sündinud pesakonda leidsime ka. Õrnroosad tegelased, emme vapralt kaitsmas - ei olnud arg ja ei pannud plehku. Jäi oma tittede juurde ja lasi kogu pere koos karpi tõsta. Teine emme lidus elu eest, aga tuli lõpuks tagasi. 

Need olid minu jaoks kõige ägedamad tegelased - elualge, samasugune emadus, mure, hool ja armastus, mis inimese puhulgi, aga teiste liikide puhul me seda ei hinda. Teinekord soovin, et näeksite maailma läbi minu silmade, aga seda on ilmselgelt palju tahetud. Võib-olla pole ka, sest, keegi ei ütle, et see ju ainuõige vaatenurk ilmtingimata on.


Linnud puuris ja kapi otsas. Linnud kardinapuul ja aknalaual. Linnud kõikjal mööda tuba lendamas. Üks ka surnud. Suletompe oli tegelikult kõikjal. Koolenud ja lausa mumifitseerunud närilisi ka - puurides, põrandal, madratsi vahel. See polnud veel kõige hullem. Hingemattev hais tegi silma niiskeks ja ajas okse kurku. Seda isegi läbi mu hüpersuper kaitsemaski. Sellega siiski harjus. Inimene kohaneb ja harjubki pea kõigega. Ka pasas suplemisega ja teinekord kujunebki sellest hoopis elustiil, millele pole vaja vahele segada. 


Kogu see korter oli kui omaette pisike ökosüsteem, kus kõik sõid kõiki. Sihuke mulje vähemalt jäi. Iseenesest neil aga nagu väga viga polnudki kui mõned tegelased koos deegu ja jänkuga välja arvata. Viimane andis hommikuks ka otsad. Keskkonnavahetusega kaasneva stressiga löövad haigused tavaliselt välja. Kaks eelmainitud olid niigi kehvad, aga eks näis kuidas teistega läeb? Seetõttu polegi vaja kohe kätt püsti ajada, sest see nö "tasuta kaup" võib teie kodusoleva seltsilise nakatada ja hauda ajada.


Algselt arvasin, et vahendan lihtsalt kuulutust ja härra Artjom jagab ise loomad õhtuks laiali. Pole Loomapäästegrupile neid vaja ja keskendume liiklusõnnetustele. Lisaks oli hirm, et jäävad kätte nagu Gavercatidki. Ka neid on sealt kolooniast veel õite mitu alles, kes tänini kodu ootavad. Kassidest veel rääkides, siis just see on ka põhjus miks Loomapäästegrupp pole reageerinud kodus peetavatale kassidehordidele. Me ei suuda neid majutada ega laiali jagada ning eutanaasia on viimane asi mida soovime. Pole meie asi neid tappa ja las elavad, meid nad ei sega! 

Kes on meist parem ja tahab proovida, siis jagan algatuseks meeleldi Narvas elava kassimuti kontakte. Loomi pidavat seal korteris olema seitsekümmend või enamgi ning naabrid on hullumas. Korraldage ära, aga peaasi, et kasside eluke jätkuks. Ei taha? Nii ma arvasingi, aga läheme selle Lasnamäe koduloomaaiajamaga edasi!

Neli kilpkonna olid oma kodu juba leidnud ja neid me ei näinudki. Olevat läinud spetsialisti kätte. Loodame, aga kontrollime üle. Kartused inimeste vähesest huvist ei pidanud paika ja rahvas lausa hullus - ca 500 kõnet ja kirja, millele vastamine võtab nädalapäevi. Sestap lähen kergema vastupanu teed ning rahuldan avalikku uudishimu siinsamuses blogis korraga ja väga paljudega ühe hoobiga.


See pole tegelikult pelgalt loomalugu vaid ka siin on hunnikus inimlikku traagikat ja ehk petukaupagi, mis lausa politsei tähelepanu peaks pälvima. Avalduse kirjutamine olgu aga mitte minu vaid perekonna asi, kelle eakat esivanemat rämedalt ära kasutati. Mis siis juhtus ja kes on ohver?


Kindlasti on need ohvrid korterist leitud eksootlised elukad, aga mitte seal valitseva korralageduse tõttu vaid hoopis seepärast, et nad peaksid absoluutselt teises kliimavööndis ja vabas looduses omi asju ajama, mitte kitsukestes puurides inimloomale silmarõõmu pakkuma. Minu veendunud seisukoht, aga siin on paslik meenutada üht tarkusetera, mis ehk teilegi tulevikus kasu võib tuua:

"Muretse vaid nende asjade pärast, mida saad muuta! Ülejäänu lase endast mööda ja ära raiska sellele oma aega ega elu!"


Ma ei suuda takistada globaalset loomaäri olgu ta nii julm ja vastik kui tahes ning sestap sellega oma pead ei vaevagi. Loomulikult annan allkirja kui mõni taoline petitsioon silma jääb, aga sellega ka mu osalus piirdub. Antud juhul saan aga muuta nende konkreetsete loomade-lindude tulevikku ning seda me loomapäästegängi vabatahtlikega ka teeme. 

Olgu etteruttavalt mainitud, et enam helistada ja kirjutada pole vaja, sest üllatasime isegi endid ning suur enamus "Lasnamäe koduzoo" asukaid on juba headesse kätesse jagatud. Ajasime sõela hästi-hästi tihedaks, sest praegu on meil võimalik valida lausa sadade seast need kõikse õigemad inimesed, kes suudavad tagada elukatele liigikohase elu. 


Loomulikult ujus pinnale ka kasumit haistev prügikala. Umbes kümme inimest soovisid peale vaatamata võtta laksust 100% kõik loomad korraga kaasa. Üks naiivne rääkis ka äriplaani välja, mille kohaselt oleks linnud müüdud vastavasse poodi ja ülejäänuga juba edasi vaadatud. Oli ka lauslolle:

"Ma võtaksin selle rohelise!"

"Kellest jutt?"

"No sellest linnust! Ma ei tea kes ta on, vaadake ise videost! Ma tahan just teda! Puuri on ka vaja, sest mul endal pole. Tooge kohale ka, autot samuti pole. Mida ta sööb? Kas te toidu annate ka kaasa? Nagunii saite ilma rahata ju!" 

"Äkki soovite, et hakkame ka puuri koristamas käima? Millised päevad teile sobiksid?"

"Ooo, te olete nii tublid! Kas te tõesti teete seda ka?"

Tajudes lõpuks, et viimane pakkumine oli sulaselge mõnitamine, sain teada ka kogu tõe iseenda kohta:

"Sa oled ebaviisaks ülbe mats, kes ei oska suhelda. Ise müüd tegelikult linnud maha ja varastad annetusi ning politseil oleks viimane aeg su tegevust uurima hakata. Ära arvagi, et ma vait olen ja meedia saab sellest teada! Ma kirjutan Facebookis ka!"


Mnjah, iseäranis meediat ma kardan kohe nii väga, et vajasin lausa psühhiaatri abi, aga taoline verbaalne tampimine käib selle loomapäästjahobiga kaasas. Ilmselt käib see meie ühiskonnas iga asjaga kaasas ole sa poliitik, õpetaja, arst või kes iganes tahes. Kaasajamärk on taevasse ulatuvad õigused ja igasuguste kohustuste puudumine ning suust võid välja ajada absoluutselt kõike. Vahest lausa unistan, et üheksakümnendad tuleksid kasvõi paariks päevaks tagasi - mölalõuad oleksid vait nagu kuldid rukkis kui uksele koputatakse. 


Tänane õigusruum kaitseb neid verbaalterroriste ja vaimseid hälvikuid kõikide vahenditega ning sestap peab neid idioote kannatlikult taluma. Sõnavabadus olla see!? Kõige rohkem häiris mind tegelikult aga ühe härra ettepanek koostööks ja ta lubas kõikidele loomadele ühe lugupeetud asutuse abiga vajalikud dokumendid saada. Ma ei ütle seda ettevõtmist veel kõva häälega välja, aga kindlasti räägin sealse juhtkonnaga kas taoline asi tõesti võimalik on? See on ikka jama kui eksootikute paprite "välja võlumine" nii lihtsalt käib! Väga suur jama!


Just eemainitud põhjusetel sekkusingi ja võtsime Artjomilt "koduloomaaia" tegelased üle. Eksootilised elasid kolimise üle ja kahjud on esialgu minimaalsed - üks jänku ning paraku jääb tervislikel põhjustel tänane päev võib-olla viimaseks ka kahele rotile. Seda ei otsusta mina vaid loomaarst, kes peab ütlema kas suured kasvajad tekitavad piina või suudavad tegelased nendega valuvabalt edasi elada. 


Oi kurat, nüüd läks lappama ja väga pikaks see jutuke. Õnneks on tegemist sedasorti looga, mida annab veel mõnedki korrad uuesti rääkida, sest nii-nii palju on veel vaid minu teada. 

"Seda vorsti lõikame mitu korda!", oli "Reporteri" bossi Ivar Vigla üks fraasidest ning see kehtib ka antud juhul. Nii, et kannatage ja tulevikus saate teada nii liikide nimistu kui koguarvu. Saate teada ka seda kellele loomad kuulusid ja kuidas taoline olukord üleüldse tekkida sai? Kellele ma tegelikult kõige rohkem antud juhul kaasa tunnen? Ei ole loomad. Hoopis abitule vanataadile, aga ka see väärib eraldi peatükki, sest tema oli põhiohver.


Olen täitsa rahul! Kohe väga! Konkreetselt nende päästetud eksootiliste elukate tulevik saab hoopis teistsugune olema ning see teeb hingele ja egole suure pai - saime oma jõududega hakkama! 

Paha lugu andis aluse head meelt tunda ja põhjuse uhkusekski - tõsise juhtumi saabudes suudab Loomapäästegrupp üsna napi etteteatamisajaga suvalises Eestimaa nurgas reageerida sellise kiiruse ja jõuga, mis loomade väärkohtlejad nutma või vihast lõhkema paneb. 

Tänan lugemast, kaasa elamast ning eraldi kniks ja kraaps meie annetajatest rahastajatele, kes taolise kodukootud vabatahtlikkusel, halastusel ja kaastundel põhineva loomapääste võimalikuks teevad - ilma Teie toeta ei toimuks midagi ja kõik need hädalised loomad-linnud oleksid virelema või hukule määratud. Tänan veelkord! Siiralt!
  • Loomapäästegrupp MTÜ
  • EE437700771003183318
Toetada saad ka annetustelefonidele helistades:
  • 900 1313 (5.-)
  • 900 1414 (10.-)