10 juuni 2020

"Nali? Siiski mitte! Peaaegu kesklinnas jäi metskits auto alla"

"Kas kindlustus? Ajasin Tallinnas, peaaegu kesklinnas metskitse alla. Mul on teie firmas sõlmitud kaskokindlustus!"

"Teie juhtumiga kui kindlustuspettusega tegeleb edasi politsei!"

Umbes nii võiks see lugu minna kui fantaasiat kasutada, sest kuuldu oleks ju üsna uskumatu küll. Mingit petukaupa aga sedapuhku tõesti polnud - metskits sai tõesti täna hommikul Põhja-Tallinnas autolt löögi ja suri vigastuste tagajärjel peaaegu kohe. Teine kitseke pääses üle Sõle tänava terve nahaga. Õnnetus ei juhtunud sugugi mitte varahommikul vaid kuskil kella üheksa paiku. 

"Kas siis tõesti juhid ette ei vaata? Kits on ju suur loom ning teda peaks ju nägema küll. Praegu on valge aeg ka!", arvas eakam jalakäija Natali pead vangutades ja kitsekesele kaasa tundes. 


Sellega on nii ja naa. Kui juht ütleb varahommikul või hilisõhtul, et ei osanud looma oodata, siis see on küll jama, sest sel ajal metsloomad ju enamasti liiguvadki ja seda põhitõde peaks teadma iga autojuht. See, et elukas hüppas põõsast ootamatult teele, on veidi loogilisem ja pahatihti polegi võimalik neid kiiresti liikuvaid "plekist kirste" õigeaegselt pidama saada. Tänapäeva needus on nutitelefonid, mida rooli taga näpitakse, aga ega seda siis tunnistata kui jama käes on. Antud juhul ma üldse ei väida, et roolis olnud proua telefonis oli, aga see on lihtsalt selline statistiline fakt.

Stromka ja Mustjõe metsatukkades elutsev kitsekari pole kohalikele uudiseks. Nad jäävad ikka silma. Ilmselt liiguvad nad vahest ka Rocca al Mare poole. Siin on veel palju oravaid, jänesid ja siile. Ka ühte rebast olen näinud. Rahvast kisub praegu loodusesse ja see on loomulik, et siin jalutab eriti just praegusel aal sadu inimesi koos koertega või ilma. Eks see panebki linna kolinud metsaasukad teinekord elu eest liduma. Nüüd on üks kitseke vähem. Midagi pole parata.

"Miks need kuradi loomad küll linnas on? Inimesed ei saa elada ning laste elud satuvad suurde ohtu!", üritavad mõned vurled ametkondi linna keskel suurt loomadevastast sõda ehk jahti alustama. Vaadake, loom on nii palju rumal, et ei jaga matsu, kuskohas see tema mets lõppeb ja kuskohas see inimeste mets algab. Tiskre kandis elab teinegi kitsekari, kes põldudele majade kerkides üleliigseks osutusid. Nüüd nad on kolinud "K-Rauta" taha, kus mu sealsamuses eramuid omavate sõprade suureks rõõmuks õhtuti akna taga nosimas käivad. Mäletatavasti nähti ühte "Maxima" tagagi, aga loodetavasti on ta oma pere juures nüüdseks tagasi. "Putukaväila" valmimine loob samuti loomadele 13 kilomeetrise rohekoridori Õikalt otse Koplisse, aga see on ka ainuke miinuskoht selle vaid kiidusõnu vääriva projekti juures. 

Loomapäästegrupp korjuseid ehk peenema nimega "bioloogilisi jäätmeid" reeglina ei korja, sest see on teiste tegelaste ülesanne. Täna tegin siiski erandi, sest surnud metsloom suure liiklusega tee ääres, peaaegu linna keskel, sünnitusmaja lähistel, pole kena vaatepilt. 

Nüüd peaks oma hoolivuse näitamiseks mainima, et lapsed lähevad mööda ja säästsin eelkõige neid sellest šokist. Ohh kui hea ja tubli ma olen. Võtke seda irooniaga, sest mulle käib rämedalt pinda kuidas lapsi igal pool kilbina kasutatakse ja nende "kaitsmine" justkui õigustaks igasugu jama või annaks lisaõigusi. 

Tegelikult on mu käitumisel ka veidi filosoofilisem tagamõte - korjust metsa viies, saab keegi kõhu täis ja siis pole see surm mõttetu. Vat nii ja antud liikluse ohver jõudis Viimsi kanti. Linde ei loe keegi, aga olgu veel mainitud, et ainuüksi Tallinnas tegeles Loomapäästegrupp täna kuue vigastatud linnuga. Ka need lood ei lõppenud hästi. Ja nüüd moraal, mida te nagunii ise ka teate:
  • Ära näpi roolis mobiili
  • Metsloomad lähevad liikvele kui hämarus saabub. Praegu umbes kaheteist paiku algab tõeline "rahvaste ränne". Tulin eelmisel nädalal Tartust ja kuni keskööni oli rahulik. Mitte üht looma, aga siis hakkas trall pihta ja see oli ikka karm kui palju neid teel tuterdas - mängivad rebasekutsikad, paar jänest, siilid, sokk, kakk keset maanteed istumas, kassid ja üks koer. Lugesin praegu ette ainult Aegviidu kandis umbes kümne kilomeetrisel lõigul kohatud tegelased. Kui poleks vägevaid lisatulesid ja kui ma poleks tõmmanud kiirust 75-80 peale, siis oleksin neist vähemalt pooled ilmselt tapnud. Ilmselt on mõttetu paluda, et sõitke siis need neetud 10 kilti tunnis aeglasemalt.
  • Kui näed tee ääres last, jalgratturit või looma, ole valmis pidurdama, sest kõik nad võivad järgmisel hetkel su autonina ees olla.
  • Linde teel nähes tõmba hoog maha, et need totakad ikka eest ära jõuaks lennata.