Siil udus. Pigem siiski kana, aga väga majesteetlik teine. Ruudi jäi ka loodusretkega väga rahule - ta nimelt leidis hiidsiili, mõnel pool kutsutakse neid millegipärast veisteks, pasahunniku ja mõistagi pidi seal püherdama.

Kaks-kolm sekundit ja mu koer sai hoopis teist karva. Ise nii õnnelik ja rahulolev. Ei hakka pilti panema, sest teil veel äkitselt õhtusöök söömata.

Piret. Süütuse kaotamise nimi oli Piret. Nii umbes paarsada aastat tagasi. Äkki käisime juba teises klassis. Tipp-topp õige vanus sedavärki asjadeks. Tänapäeval toimetavad veel nooremalt.

Vahest ikka suhtleme ja lausa järgmiseks nädalaks üks lõunatamine paika pandud. Õnneks ta rikaste edetabelis pole, tippjuhiks ja presidendiks ka ei kandideeri. Järelikult pole vaja avalikult ka mustama hakata, et nagu vägistas või ahistas või oli üleüldse kole paha inime, kel pole ühtegi head iseloomuomadust.

Imelugu. Tuleb mees invarattaga ja Ruudi lippas kohe ligi, et küsida kuidas aidata saaks? Ta on mul juba selline abivalmis. Tüüp kargas püsti, viskas ratta võssa ja kukkus jooksma. Kohe nii kiiresti jooksis, et Erki Nool oli võrreldes sellega olümpial vaevu ukerdav vanamemm. Täielik ilmaime.

Itaalias sama lugu. Jalutu kogus kiriku juures raha. Ruts läks appi ja tüüp laksust terve. Kirikuisa nägi pealt, viskus põlvili, lõi risti ette ja pobises miskit oma pudikeeles. Jeesuse sõna tuli tuttav ette. Imetegu olla olnud.

Vähemalt Kullamaa järves vene allveelaevu pole. Otsast otsani läbi uuritud ja Ruudi käis varahommikul veel üle kontrollimas. Võite täitsa rahulikult oma päeva alustada. Õhtul tegi siin üks seltskond tervisejooksu. Oli suuri ja väikeseid, noori ja tibake vanemaid. Meenus aeg kui ise lapsena Piiri spordilaagris pidi hommikul järveni ja tagasi jooksma. Viimane lükati vette. Appikene ja praegu pandaks treener vangi!

Oleks nagu luiged, aga pole ka. Häält teevad samuti hoopis teistsugust. Mind kui riigi juhtivat linnutarka hakkas asi süvitsi huvitama.

Sidusin aga oksarisu ja samblatutid pea külge ja ujusin vargsi lähemale. Tasus vaeva ja ei uskunud oma silmi - Lääne-Harju laulupelikanid!

Hügieen seltsimehed on kõige alus. Hügieen. Ruudi seda teab ja on väga hügieeniline tüüp. Mu Haapsalus elavad ohmakatest sõpsid ei tea seda aga teps mitte. Vaatan õhtul, et Ruudi hakkab ninaga õhku vedima ning sätib koonu linna poole - selge märk sellest, et need kasimata talupojad, kes viimati seepi jõulude ajal nägid, on külla tulemas.

Asya, üks tore, aga veidi aravõitu koerake, kes vististi isegi haukuda ei oska. Tont seda teab, mis elukest ta varasemalt elas, aga varjukast ta uue omaniku märtsikuu alguses igatahes leidis. Seega väga kokku kasvanud nad veel ei ole ja nagu kiuste 1.mail juhtus säherdune asi, et miski teda ehmatas ning jalutuskäigul rihmast lahti ta pääses. Pani jooksu nii, et tagasi ka ei vaadanud. Lugu juhtus Tallinnas Kristiine kandis.