17. juuni 2020

"Paradiisiaed on legendi saabumiseks valmis"

Aed aiaks, sest ega see pruugi ju Žorikule sobida. Ka kuuti ta raudselt ei lähe. Rammu tuleb koeral aga juurde ja sellest annavad aimu aina pikenevad jalutusringid. Sööb-joob nagu loom ja eks ta üks imeloom olegi. Arvati juba, et on pime ja ei kuule. Lora puha - püüa talle vaid ligemale hiilida.

Täna tekitas ta jälle peavalu ja sedapuhku trammiliikluse seiskamisega. Dispetšer hellas ja andis teada. Kõikidele trammijuhtidele anti info edasi ja paluti ülimat tähelepanelikkust. Suur tänu selle inimlikkuse eest, aga Žorik hakkab tõtt-öelda natuke oma tempudega juba ära väsitama. Tanel, Sass ja teisedki käisid teda ära ajamas ja saatsid lõpuks turvalisesse kohta. Iga päev nii ei jõua. Selge see.

Kommentaarium ohkas ja räägiti "kellestki" müstilisest inimesest, kes võiks talle kodu pakkuda. Soov sooviks, aga seda inimest polnud seni olemas, kes kodu pakkuda oleks tahtnud. Keegi ei taha endale surevat vanurit hoovile vedelema, kellega koos vaid mõned päevad või kuud koos saab olla ning see on ka arusaadav.

Nüüd on aga see KEEGI olemas, aga lõpliku otsust ei tee mina vaid ikka need inimesed, kes tema eest kõik need pikad aastad hoolitsesid ning ma ei kavatsegi enda arvamust peale suruda. Antud loos olen ma ainult taustajõud, aga nii palju mainin, et kodupakkujad on samuti tema eest juba pikka aega hoolitsenud ning seega teps mitte koerale võõrad.

Helen kirjutas täna Delfisse ka Žorikust. Kuhu ta kivikuju tuleb? Loost saate teada