22. oktoober 2020

"Ohh seda seksuaalset häda ja viletsust!"

Helistas täna armsa häälega venelanna, kes soovis gängile transapuuri annetada. Elab mul siinsamas lähedal.

"Olen praegu tööl, aga tulge pärast kella viite järele. Siis olen kodus ja kella 11-ni aktiivne", vuristab ta päevaplaani ette.

"Mhmm või aktiivne? Väga tore ja selle jätan küll meelde. Tulen läbi."

Vaatsin just aknast välja - politsei naistekaitsetalitus koos paari feministiga kükitavad koridori katusel, hoiavad ukse kohal kinniseotud Aivar Mäed ja tahavad mind temaga selle igat naist hingepõhjani solvava kahemõttelise loba eest laiaks visata.

Ohh mind vaesekest ja seda va suurt suud! Iga mu kolmas lause on kaude seksuaalne ahistamine. Muide, täna kui Timmu loomakliinikusse läksin, siis teatasin kohe ukselt, et olen igasugu seksuaalse alatooniga naljade jaoks liiga väsinud ja neid ei tee. Kogu kollektiiv oli megapettunud. Langenud naised. Ei muud. 

Seni pole keegi, rõhk sõnal "seni", kaevanud, sest olen ohutu vennike, kes piirdub vaid lobaga ja püksi ei poe. Tõsi, ka see võib olla rämedaks solvanguks a la miks minu "püksid" ei kõlba.
Fotosüüdistus möödunud suvest kui Viimsi Lemmikupesa Krissu sai ninaotsast väikese varbani ää ahistatud. Kaebust pole tulnud. Veel ei ole tulnud, aga selle võib ka ju paarikümne aasta pärats esitada. Ohh häda ja viletsust!