Ise olen ehe tõestus - nii kui tormipilved kogunevad, tõmban kohe leelet tülist ja vaidlusest kaugemale. Pole nagu suurt mõtetki, sest kui naine ütleb, et "tahab rääkida", siis tegelikult on tunnistajad juba üle kuulatud, kohtuotsus langetatud ja jääb üle see vaid välja kuulutada. Seetõttu ma sealt mõnusa talve seest ja Eesti-nimelisest külluseaiast siia hädaorgu põgenesingi - vanamoor tahtis rääkida. Ohh õudust!
Noored kogenematud mehed ei jaga veel matsu ja sestap kordan üle ühe vana tõe. Naisega ei tasu vaielda siis kui ta on:
*õnnelik või õnnetu
*terve või haige
*puhanud või väsinud
*unine või ärkvel
*rahulik või närviline
*näljane või söönud
*kui ta hingab või avaldab vähimaidki elumärke
Veel räägitakse, et naised väga täpselt ei tea, mida soovivad, aga tahavad seda kohe! Mehed kurat, võtke endid kokku ja andke siis! Teatud tüübid annavad endast parima, et mehi ja naisi lausa riiklikul tasemel tülli keerata. Kuigi nad on kohati isegi üsna edukad, siis päeva lõpuks loksub ikkagi kõik paika - no ei saa me teineteiseta ja jummel tänatud. Mu mamps ikka rõhutas üht mõtet, mis kõlas umbes nii:
"Aasta läbi tegite pahandust ja nüüd ühel päeval olete kukupaid lapsed ning toote lilli. Ei lähe läbi ja suhtumine võiks olla selline aastaringselt, mitte ainult Naistepäeval!"
Karm, aga tõsi, kuigi väga idealiseeritud. Aga proovida ju ikkagi võiks. No nii naiskad tuttavad ja võõrad, kõhnad ja veel kõhnemad, noored ja veel nooremad, endised ja tulevased, pikad ja lühikesed - mingu teil siis ikka hästi! Ja mitte ainult täna vaid iga päev! Seda ma soovingi.
