"Lähme palun koju või vähemalt Raplasse - seal on ka soe ja kohe saavad õunad valmis!"
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikka pees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd teate vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
30 märts 2026
Belglastel on lisaks väikesele koerale ka kiisu kaasas. Seisavad me kõrval. Ruts on minetanud kõik närvirakud. Ja põhjusega, sest sest see elajas hiilib muudkui lähemale, et Ruudikest kui mitte just ära süüa, siis vähemalt hammustada tahab ta küll. Pole ka ime, et Ruts õue ei julge minna ja selle reisi jooksul esimest korda anuvalt otsa vaatab:
"Lähme palun koju või vähemalt Raplasse - seal on ka soe ja kohe saavad õunad valmis!"
"Lähme palun koju või vähemalt Raplasse - seal on ka soe ja kohe saavad õunad valmis!"

