Ei midagi uut tegelikult ja lausa tavapärane rutiin on sedapuhku Rutsi korraldatud jamasid veidi suuremas mahus klattida. Kohe näha, et Nõpsikut pole enam kamandamas, aga õnneks pole keegi väga kurjaks saanud.
Oli plaan täna suund kodu poole võtta ja siis aeglaselt-aeglaselt venima hakata, et maikuuks platsis olla. Igaks juhuks hellasin eile õhtul Roosilehele, ta kondab just naaberriigis, et kuidas ilm on? Päris timm pidavat olema, aga temperatuure võrreldes tundub, et siin on etem. Ilmateate kohaselt kestab see veel mõnda aega.
Järelikult ei tule veel. Lissabonis on meil head turvad ka - üks eesti ja üks portugali naine, pargime just nende masinate vahel ja Ruudi on nad juba "sõprade ringi" vastu võtnud. Veidi eemal seisab norrast pärit ema koos tütrega ja poola pere on ka üleaedsete seas. Naabrid nii kodus kui võõrsil.
Kui varasemalt pole kodukandi rahvast üldse näha olnud, siis sedapuhku trehvasin üht eesti meest kohe esimesel nädalal jõe ääres jalutades. "Kas siin on mingi eestlaste kokkutulek või?" Arvas, et küllap siis. Rohkem ei rääkinudki, surusime kätt ja läksime laiali - ehe eesti värk. Üleelmisel nädalal tegi meiega juttu, aga Tallinnast pärit inglane. Temaga lobasime kohe pikemalt. Kah täitsa tore mees tundus olevat. Loomulikult mitte nii tore kui ma ise, aga hakkas natuke juba meenutama.
Tõmbaks sellele raportile siis joone alla ehk ärge veel oodake. Üks tõsine küss suuremale ringile ka: kas eestis välja kirjutatud retseptiravimeid saab ka mujal EL-i riikides välja osta? Või pean paluma mõnel tuttaval siia tuua. Helistan parem Jollerile, tema teab raudselt. Üks "eks" peaks varsti tulema, aga äkki pannakse piiri peal salakauba pärast vangi? See polegi teab, mis paha uudis, aga enne seda peaks ravimid ikka kätte saama - siis saaks ju veel kauem ringi trampida. Oo, kus vanamooril oleks hää meel, aga tema rõõmustamine ongi ju mu põhiülesanne, mille pärast sündisin. Issver kui vahva üllatus see talle oleks - vanamees ei tule veel pool aastat koju, hurraa-hurraa!
Oli plaan täna suund kodu poole võtta ja siis aeglaselt-aeglaselt venima hakata, et maikuuks platsis olla. Igaks juhuks hellasin eile õhtul Roosilehele, ta kondab just naaberriigis, et kuidas ilm on? Päris timm pidavat olema, aga temperatuure võrreldes tundub, et siin on etem. Ilmateate kohaselt kestab see veel mõnda aega.
Järelikult ei tule veel. Lissabonis on meil head turvad ka - üks eesti ja üks portugali naine, pargime just nende masinate vahel ja Ruudi on nad juba "sõprade ringi" vastu võtnud. Veidi eemal seisab norrast pärit ema koos tütrega ja poola pere on ka üleaedsete seas. Naabrid nii kodus kui võõrsil.
Kui varasemalt pole kodukandi rahvast üldse näha olnud, siis sedapuhku trehvasin üht eesti meest kohe esimesel nädalal jõe ääres jalutades. "Kas siin on mingi eestlaste kokkutulek või?" Arvas, et küllap siis. Rohkem ei rääkinudki, surusime kätt ja läksime laiali - ehe eesti värk. Üleelmisel nädalal tegi meiega juttu, aga Tallinnast pärit inglane. Temaga lobasime kohe pikemalt. Kah täitsa tore mees tundus olevat. Loomulikult mitte nii tore kui ma ise, aga hakkas natuke juba meenutama.
Tõmbaks sellele raportile siis joone alla ehk ärge veel oodake. Üks tõsine küss suuremale ringile ka: kas eestis välja kirjutatud retseptiravimeid saab ka mujal EL-i riikides välja osta? Või pean paluma mõnel tuttaval siia tuua. Helistan parem Jollerile, tema teab raudselt. Üks "eks" peaks varsti tulema, aga äkki pannakse piiri peal salakauba pärast vangi? See polegi teab, mis paha uudis, aga enne seda peaks ravimid ikka kätte saama - siis saaks ju veel kauem ringi trampida. Oo, kus vanamooril oleks hää meel, aga tema rõõmustamine ongi ju mu põhiülesanne, mille pärast sündisin. Issver kui vahva üllatus see talle oleks - vanamees ei tule veel pool aastat koju, hurraa-hurraa!



