Sööks homme ainult tervislikku värki? Säherdune mõte tuli toidupoes pähe ja ladusin korvi kohe pilgeni täis. Tervislikkus kajastus ka arvel, mis esmakordselt ületas lausa kuutekümmet eurot. Enneolematu summa, sest tavaliselt maksan toidupoolise eest poole vähem. Kõik siiski õige ja pole hullu midagi, sest võtsin kilo kohviube ka. 

Värske kartul on kopikate eest juba saadaval, aga nendega mässama nüüd küll ei hakka. Jätsin ostmata. Maasikad on seni maitse poolest nii ja naa olnud. Rohkem ikka "naa" ehk vesised. Õnneks ei küsita nende eest ka suurt raha nagu põhja pool. 

Küla vahel pakuti teeäärses lavkas ka apelsine kümnekilostes kottides. Nii palju korraga ei tihanud võtta. Äkki polegi nämmad ja läevad raisku. Sularaha polnud kah. Lisaks oli seal veel terve lett täis kõiksugu manti, mille nimetust isegi ei tea. Täna üritan selgust saada Banaanid. Need kuradid on enamasti palju magusamad kui kodus millegipärast. Pildil olevad mekivad aga nagu maitsestatud saepuru ja nendega sain küll tüssata. Küllap on asi eri sortides, aga lemmik on siiamaani valimata jäänud.

Lagose vanalinnas trehvasin üleeile hilisõhtul ka Eestist pärit noorpaariga. Ei mingit kohmetust ja keerasin ratta kohe ringi ning tegin kontvõõrana juttu. Päris tore oli üle pooleteise nädala emakeeles rääkida. Emade keel. Keel, mida rääkis minu ja ilmselt ka sinu ema. Väga paha asi tänapäeval nagu välja tuleb ja emakeelepäevale lüüakse hingekella - paljude uuseestlaste emad rääkisid ju teist keelt. Järelikult tuleb meie emade peale sülitada, päeva nimetus ära muuta ja teiste emade keelt kummardada. Jääb ära kuradi altruistid!

Viimane päev ja viimane öö selles riigis on ees. See rannik on nüüd kah kohe korralikult läbi tuuseldatud. Kahju, et Eesti lippe hulgim kaasas polnud - oleks ikka maasse löönud ning Taara, meite pärisjumala, presidendi ja Anne Veski nimel oma territooriumiks kuulutanud. Nende esiisad tegid ju võõral mandril samamoodi. Pole hullu ja vähemalt Ruudi on kõik nurgatagused korralikult ära märgistanud, mis annab vastuvaieldamatu õiguse seda maalappi juba aasta pärast nõutama tulla. 

Deem, üks asi jäi veel tegemata - Maire Aunaste elavat ju ka nüüd siinmail ja tore oleks üle aastate taas kohtuda olnud. Egas muud kui ka see järgmise aasta plaanidesse kirja - me ju veel nii noored inimesed, et jõuame kohtuda küll ja küll.