21 märts 2026

"Omal ajal me tapsime kõik hulkuvad loomad ära, aga tänu loomakaitsjate tööle on kõik kohad neid jälle täis. Lapsed ei julge seepärast enam õuegi minna,"
kurjustas üks naisterahvas ühe mu postituse all.

Esmase hooga tahtsin vastu lajatada, et kas ta on peast täitsa loll või lihtsalt paha tujuga trambib tühja juttu? Siiski panin pidurit, sest sain aru tegelikult on tegemist väga targa inimesega, kes tõeliselt laste pärast muretseb.

Eestis on veel hästi, aga väljamaal on neetud loomakaitsjad ikka väga üle piiri läinud ja seda on näha ka tänavapidis - kõik kohad on kasse täis, aga lapsi pole enam kuskil. Kõik teavad, et suurlinnade metrootunnelites ja torustikes elavad rotid on juba koertega sama mõõtu. Portugali ühes linnakeses kehtib see ka kasside kohta - veel suuremad kui koerad!

Nägin ühte elajat katusel luusimas. Läks teine lasteaia poole, et järgmine suutäis pihta panna. Ei seda saanud sündida lasta ja kukkusin teist kividega loopima. Kohalikud olid mu julgusest ja ohverdusest vaimustuses, kuigi mõttes maeti mind juba maha. Ja siis see volask laskuski mu juurde. Kangestusin. Nuusutas mu korralikult üle justkui hinnates kas tasub murdmist, aga tegi siiski minekut. Kohalike sõnul nad "vana liha" ei söövat. Erilised pirtsutajad! Vana on ikka täiega nõme olla - isegi kassitoiduks enam ei kõlba.

Kahjuks Eestis on suundumas tänu mõnede inimeste vastutustundetule tegevusele samas suunas. Aga äkki on see hiigelkasside aeg juba käes? See seletaks hästi miks lapsi on väheks jäänud ning paljastab valitsuse vale sündimuse kahanemise kohta. Issand kui jube ja täiesti loogiline! Sellele on vaja otsustavalt vastu hakata ning tagasi saabudes hakkangi esmajoones kassiprobleemiga tegelema. Merle, Liivi, Virge ja teised kassimutid - ma tean, kus te elate ning nüüd on teil pekkis ka!