Jube päev oli ja megatamp oli jutti peal. Süüa polnud mahtigi. Olin dokumentideta võõras linnas ja täiesti tundmatus söögikohas. Vähemalt ma ei tohi öelda kus, sest mehad jätvat nad kohe maha. Ma siis ei ütle.
Näitsikud köhatasid. Kindlasti koroonas. Ostsin prae igaks juhuks kaasa. Ju nad said aru, et tabasin nakatamise salaplaani ära ja meelitavad pakendile kirjutatud mesijutuga tagasi. Aga mind juba ei peta!
Ja nüüd sööma. Elagu rasvamaod! Maha saledad! Head isu!
