Eilne pärastlõuna oli üsna masendav ja meie kätte sattus Sakust üks tuhkur, kellel polnud seljas praktiliselt mitte ühtki karva. Ta oli nii vaevas ja alandlik. Vaatas otsa ja lausa lunis abi. Paraku käpaluumurd ja sisemine kasvaja ei lasknud teda elule tagasi aidata. Kohe väga närvi ajas! Kurvaks tegi ka.
Täna lähevad kliinikusse nii Cacha kui Roki, aga ka nende paranemisest saan juttu teha alles siis kui arstil käigud selja taga on. Üsna tõenäoliselt saab Rokil Jõgevamaale kojusõit ees olema. Selle loo kangelane on aga Debora ehk uue nimega Debby.
"Kus su koer on Leena?", päris murelik naaber üle Maardu tuntud joodiknaise käest.
"Oi-oi-oi, mu kallis Debora jäi auto alla! Läksin kohe arsti juurde ja talle tehti mitmeid kalleid operatsioone. Paraku olid vigastused nii suured, et lõpuks olin sunnitud ta magama panema. Ma olen nii kurb ja murtud!"
Kurb lugu ja võtab vägisi silma veele. Ja nüüd mu daamid ja härrad lubage mul surnute elluäratajal ja Jeesuse asemikul siinsamusel maal, teile esitada surnust üles äratatud Deborat. Tappa saanud, näljutatud, nädalapäevadeks hüljatud ja minema visatud, seejärel tagasi võetud ja uuesti raskelt vigastatud koerakest. Imede ime on sündinud ja koer on meie seas tagasi! Hallelujah!
Debby eksirännakud on lõppenud ja ta on sellises kodus, kus varasemalt üleelatud koledused eales enam ei kordu. Uue pere võttis ta pea kohe omaks ja ka pere teised loomad suhtusid Debbysse sõbralikult. Väike nagistamine oli, aga tänaseks on see unustatud ja nüüd lustivad pere kõik loomad ja lapsed harvanähtavas üksmeeles.
Kurb lugu ja võtab vägisi silma veele. Ja nüüd mu daamid ja härrad lubage mul surnute elluäratajal ja Jeesuse asemikul siinsamusel maal, teile esitada surnust üles äratatud Deborat. Tappa saanud, näljutatud, nädalapäevadeks hüljatud ja minema visatud, seejärel tagasi võetud ja uuesti raskelt vigastatud koerakest. Imede ime on sündinud ja koer on meie seas tagasi! Hallelujah!
Debby eksirännakud on lõppenud ja ta on sellises kodus, kus varasemalt üleelatud koledused eales enam ei kordu. Uue pere võttis ta pea kohe omaks ja ka pere teised loomad suhtusid Debbysse sõbralikult. Väike nagistamine oli, aga tänaseks on see unustatud ja nüüd lustivad pere kõik loomad ja lapsed harvanähtavas üksmeeles.
Hip-hip hurraa ja katame lauad! Loomade päästmine on vahest maailma parim hobi ja tegevus! Ma võiksin seda juttu venitada ja pajatada hulgi vahvaid seiku Debby ja ta uue pere tegemistest. Aga milleks? Vaadake parem fotosid, sest need räägivad enda eest ja väljendavad ühe koera rahuolu palju paremini kui ma seda eales sõnades edasi anda suudaksin.
Tänan lugemast ja tänan eraldi Loomapäästegrupi toetajaid, kelle raha eest Debbyt raviti! Iga sent läks asja ette!
