19 juuli 2019

"Charotte kolis Lääne-Virumaale"

"Süüa! Andke mulle ometigi süüa! Ja pärast seda paitage mind! Kohe palju-palju paisid on vaja teha. Mul on ju käpp nii-nii haige!"

Hurraa ja katame ka ise ka lauad, sest Charlotte hakkas sööma. Pärast operatsiooni Heiki ja Anneli Soolmanni juures toit talle väga peale ei läinud. Anneli vaaritas head ja paremat, aga suurt isu koerakesel polnud. Koerakrõbinad ja -konservid polnud aga isegi nuusutamist väärt.

Arusaadav - uus koht, uued inimesed ja vigastus tegid oma. Küll ta oma tillukeses südames ihkas ka ikka endise perenaise juurde tagasi, vaatamata sellele, et too ta ära andis. Sellised juba loomad on ja vat hoopis lojaalus ja truudus eristavad neid inimestest kõige rohkem, mitte muud iseärasused.




Vanaproua Charlotte on "meeste koer" ja isased kahejalgsed on tema kõige suuremad sõbrad. Oleks te kuulnud kui Heiki töölt tuli!? Rõõmukisa oli kuulda Peterburgini või kaugemale veel. Sama on ka ta uues kodus: Nii kui mehed tulevad, siis kutsa on kut arust ära.

"Jookseb minust mööda nagu seisvast tünnist!", naerab perenaine.

"Mu mees ja äi just väga "hingelised" pole, aga Charlottet nunnutavad nii nagu oleksid maailma õrnemad pehmod!", naerab minia Rebecca Liis. "Mulle tundub, et ta muutus kuidagi rõõmsamaks peale arstil käiku. Sai vist selgeks, et iga autosõit ei lõppe kodu vahetusega. Vahel tuuakse koju tagasi ikka ka!"

Üksi olla ei taha Charlotte aga üldse. Hoiukodu lammutas ta maatasa kui pererahvas tööle läks. Lisan teile pildi ka vaatamiseks, sest muidu te ju ei usu.

"Millal sa remonti tuled tegema? Uskumatu, et kolme kilone "kirp" närib seinast läbi! Pärast nädal aega kakas kipsi!", naeris mu nimekaim. Piisav põhjust Annelist ja Heikist mõnda aega eemale hoida - äkki unustavad ära"

Vat selline nädalalõpu lugu ja Charlotte-nimeline daam jõudis sellisesse koju, kus teda isegi hunniku kulla eest ära ei antaks. Muide, seda oli ka kohe näha, et loom jõudis koju kui teda viisiin, aga alles nüüd võin ka vajalikud paprid lõpuks korda ajada - ma nimelt olen üsna põhjalik ja enne alla ei kirjuta kui ma pole tuhat protsendi veendunud. Nüüd olen.

Seotud lood: