Kasside ja kutsikate merekooli saatmine on paha-paha! Nii loomakaitsjad räägivad, aga vanad tavad on visad kaduma. Ma ise olen selles küsimuses küll üsna mõistev olnud ja seda just vanade inimestega, kes asjadest omamoodi aru saavad. Lisaks poleks näiteks ka tädi Maalil võimalik kogu seda laudakassidearmeed ära lõigata, sest hädise pensiga seda juba ei tee. Pole vähem oluline ka seik, et enamus kasse on sügisel ta aia taha just linnasakste poolt sokutatud ja nende järglasi ta siis uputabki. Ega ta ise ka õnnelik muidugist ole, aga häda ajavat ka härja kaevu! Nii vähemalt vanarahvas teadis rääkida.
Sellepärast ma polegi kisanud taolistest juhtumistest ega memmesid-taatisid risti löönud. Jõudumööda oleme neil puhkudel loomi ka steriliseerinud, aga eks see va rahanatuke või õigemini selle puudumine, seab ka sellele tegevusele omad piirid.
Loomulikult olen ka üritanud selgitustööd teha, aga ega need nõukaajast pärit tegelased sind kuulda võta. Nii ma olengi siis ennast lohutanud, et küllap see lemmikloomade kodune tapmiskomme kaob koos nendega ja uus põlvkond on juba targem ning teadlikum. Paraku pole nad targemad ühti ning sünni ja surma karusell keerleb üsna samasuguse hooga edasi. Loomulikult on ka noortel kitsas käes ja alati on vajalikumaid asju-tegemisi, millele oma raha kulutada. Kas ma peaksin olema jälle mõistev? Isiklikult arvan, et mitte!
Täna otsib keegi minu nimekaim kutsikatele uut kodu ja kui ei leia, siis lööb maha.
Mida ma oskan soovitada? Aga ikka edu ja andku pärast tapatööd mulle ka teada! Siis oskan vähemalt pollarisse avalduse krimasja algatamiseks teele panna!