3. aprill 2016

"Ma vihkan Gordon Ramsayt!"

Gordon Ramsay. Ma vihkan Gordon Ramsayt ja põhjusega, sest moor on tolle „toiduga mängija“ andunud fännitar ja nii kui tema saade telkarist hakkab, siis ei tohi hingatagi mitte, liikumisest rääkimata. Teile teeb võib-olla nalja, aga nii kui saade pihta hakkab, siis me lausa peame roomama, mina ees, Mia ja Kiki hästi vaikselt järgi, tasa-tasa suurest toast minema. „Kuidas saab üldse sellist totaalset jama lindistada ja vaadata?“, mõtlen ma teinekord, aga üldjoontes on meie majas nii, et moor vaatab, mida tema tahab ja mina vaatan seda mida moor tahab. Lihtne õnne valem, eks ole?



Gordon on vallutanud tänaseks mu megasuure televiisori ja iga mehe absoluutse pühapaiga, veel kallima diivani, millel lösutada. Vähe sellest, vennike möllab ka magamistoas, sest pahatihti olen sunnitud kuulma taolisi kiljatusi nagu: „Ohh, Gordon jeee! Ohh Gordon jeee!“ Kui moorilt aru pärin, siis vastab ta süütult oma vasikasilmi plõksutades: „Ei-ei kullake, saa kuulsid valesti! Ma hüüdsin, ohh korda veel! Ohh korda veel!“ No kurat, mind juba ei peta, sest lihtsamaid eestikeelseid lauseid oskan ma koostada küll ning ka enamusest sõnadest saan aru ka. Lisaks on ka mu kuulmine vaatamata ligi sajale eluaastale täiesti sigavägev!

Ühesõnaga jama kui palju ja mu õnn seisab püsti vaid selle najal, et see kaabakas elab õnneks Maarjamaalt üsna kaugel. Kui ta aga peaks siia tulema, siis on mõistagi kõik pees, sest moor on tema nimel valmis loobuma kõigest – nii minust, lastest, sugulastest kui tselluliidust ja alalõpmata taastuvast süütusest rääkimata.

Natuke ma siiski Gordonit armastan ka, sest moor mitte ainuüksi ei passi andunult ta saateid, vaid paneb neis sisalduvad tarkuseterad ka kõrva taha. Eile näiteks ta märatses pool päeva köögis ja nüüd ma pean küll härra Ramsayt tänama, sest ilma temata oleks moor nädalavahetusel ilmselt kuskil ööklubis ringi litutanud. Nüüd aga passis kodus ja tegi säravsilmi süüa. Tore, lihtsalt tore! Ma küll ei saanud aru, mida ta seal kokku mökerdas, aga kartuli ma tundsin igatahes ära. Maitsev oli ka! Eks moorile meeldib muidugi oma kokkamise oskustega ilmarahva ees kekata ja siis ta riputabki siia feissarisse kõiksugu retsepte üles. Ma satun muidu te lehele imeharva, aga täna hommikul käisin piilumas, et mis toiduga siis eile tegu oli. Sissekanne oli järgmine:

„Kuhu kadus minu laupäevaõhtu - ikka kõige kallimatele millegi maitsva valmistamisele! Ei, ma ei nurise, lihtsalt mõned toidud oma geniaalses lihtsuses võivad esmasel proovimisel päris palju aega hamsata! Siiski, olen rahul, sest perel oli silmis rahulolev nägu, seega minu missioon sai täidetud!

PS! Ei tea, kas asi oli maitses või oli ajas, aga mees otsustas rooga süüa koos kartulikoortega!“

Feissar on ikka hää asi ja nii saingi teada, et õhtusöögiks oli meitel "täidetud kartulid juustu ja hakklihatäidisega“ Oleks võinud ju kohe öelda, aga ei! Kadetseb teine ning ega tema ja ta kalli Ramsay saladusi tohi ju teada!

Kogu selle „ramsay jama“ juures on tegelikult veel üks varjukülg ja nimelt talvega on mulle kõik riided kitsaks jäänud. Isegi teksad. No ja räägingi siis moorile ääriveeri, et keeraku pesumassina temperatuur vähemaks. Mis nendest riietest ikka keeta? „Kas ma pean siis jäise veega pesema? Nagunii on ainult 40 kraadi“, ei saa moor tühjagi aru, mida ma nurisen. Arvasin juba, et tuleb aparaat siis remonti viia, kui see oma suva järgi toimetab. Pole ju normaalne, et alles sügisel ostetud tuliuued riided kõik puha väikesed on. Ega ma mingi kasvav pubekas enam ole! Isegi jope on väike ja meenutab nabapluusi. Nüüd tuleks ainult veel punnis kõhu peale nabaneet panna ja siis oleks räigelt seks värk! Mu kullakallis, üliedev jope, millel soojendus ja igasugu andureid sees ja maksis peaaegu samapalju kui keskmist klassi auto! Siis hakkan aga mõtlema, et jope pole ju pesus käinud. Ronin kaalule ja mida ma näen – 110 kilo!!!
Kuradi Ramsey, va imekokk enda arust! Ma pole elu sees nii palju kaalunud ja kuda ma nüüd suvele vastu lähen? Eks ikka veeredes ja ärge jummala pärast tögama või „kakukeseks“ kutsuma hakake kui peaksime linna vahel trehvama. Ma niigi õnnetu, sest tuleb ju kõikse aeg pabistada, millal see Ramsay siia lendab ja moorile käpa peale paneb. Gordon Ramsay, ma vihkan Gordon Ramsayt! Juba nimi on nõme! Milline ema paneks oma lapsele sellise nime nagu Gordon Ramsay? No mina ei küll ei tea!