"Nõpsiku vaenlased number 1 - loomaarstid"

Hurraa! Nõps sai silmad tagasi. Paraku ka maailma kõige nõmedama tuka. See kõik ei tulnud muidugist lihtsalt, sest elupõlise hipi soengulõikus on seotud ääretult tõsiste riskidega nii loomaarst-juuksuri kui mo enese elule ja tervisele.

Pisarad, kiljumine ja meeleheide kaasneb iga Nõpsiku kliinikuskäiguga - proua on kuraasi täis ja hambad välguvad kiiremini kui terad saekaatris. Egas ta meelega, aga instinkt on selline, et kohe hambad kätte. Endal vaesekesel käpad tudisevad all.

"Aasta mõjukamad selgunud"

Täna kuulutati välja ka Villa de Valnera selle aasta kõige-kõige mõjukamad isikud. Konkursi võitis ülekaalukalt Nõpsik ja talle järgnes Ruts.

Vanamoor ütles, et võin samuti "Mõjukate tabelisse" mahtuda, aga enne pean põranda puhtaks küürima ja prügi välja viima. Ei hakanud temaga vaidlema, sest see oleks juba mõjuvõimuga kauplemine. 

Hea kui naine teab ja tunnistab, kes majas peremees on. Ta mul selline vaikseke ja tallaalune veits kah. Lähen nüüd põrandat pesema ......

"Abielu kui inimestevaheline ajutine liit? Miks ka mitte?"

Referendum, referendum, referendum. Muust enam ei räägitagi. Õige kah, sest teema on oluline ja mis saab olla tähtsam sellest kes kellega magab või seksivurri keerutab? 

Sestap, mina iseõppinud sekspert ja inimhingede tohter lausa pean samuti sõna sekka ütlema. Arvamuste mitmekesisus. See ju kah väga tähtis asi. Eks ole?

Ja nüüd kuulake uskmatud liiderdajad, mehepetjad ja mitmenaisepidajad ülimat tõde! Abielu, kui igat indiviidi koormav mineviku igand ja ahistav omandivorm ükskõik kelle vahel tuleks rangelt ja lõplikult seadusega ää keelata. Paha-paha! Päh-päh! Aamen!

" Jõuluks koju - Terri"

Hakkame aga pihta ja üritame aastalõpu eel võimalikult palju loomi sinna päris õigesse koju aidata. Ei-ei-ei, mitte ülekäe ja kingituseks vaid ikka tasa ja targu ning kaalutletult.

Eile leidis oma inimese ilma suurema kärata Valgamaalt pärit Lauris, kel mäletatavasti avarii tagajärjel käpaluu murdus. Vaevad ei ole veel lõplikult läbi, sest paranemine võtab aega, aga välisest fiksaatorist on loom prii. "Nael" jäi veel käppa sisse, aga see on tühiasi. 

Totaalne muutumine kuubis ja täna on väga raske ette kujutada, et see äärmiselt tänulik ning kodusooja ja inimseltsi tohutult nautiv põline tänavakõuts on pidanud kunagi õues elama. Riskide maandamiseks ja helge tuleviku tagamiseks jääb Lauris Loomapäästegrupi kiisuks ning uus pere on hoiukodu kuni tema päevade lõpuni. 

"Tõestatud! Lendavad taldrikud on olemas!"

Talvisel aal on rahvas rohkem toas ja sestap olen sunnitud ka mina rohkem aega koos vanamooriga veetma. 

Tema enamasti koob. Mina punun korve. Tema toetab reformierakonda. Mina kommunistlikku parteid ja punalipp on kenasti triigitud ning põranda alla kilesse peidetud. 

"Meie aeg tuleb taas neetud kapitalistid ja töölisklassi rõhujad!"

No ja vaidleme poliitilistel ning maailmavaatelistel teemadel. Korraga mooril kannatus katkes ja siis ma seda lennuaparaati silmanurgast nägingi. Täpselt meie vahel hõljus taldrik, mis napi riivakaga mo peast tohutu kiirusega möödus. Siis tuli kut tühjast teine takka. Pärast seda oli majas täielik vaikus. On tänini. 

"Lendavad taldrikud on siiski olemas! Oma silmaga nägin!"

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda: "Ma ei näe loomadele haamriga pähe tagumises suurt süüd!"

Loomadele haamriga pähe tagumine on Läänemaa kultuuriruumi lahutamatu osa ja sestap oli ajaraisk selle jamaga üldse tegeleda. Teinekord ärge hingeldage ja soovitage politseisse või kohtusse minemist. Mõttetu! M. O. T. T

Haapsalu kassitapp ja Kärdla rebase lõpp olid üksühele samad - haamriga pähe! Hiiumaa volikogu esimees otsis kogu koosoleku vältel vaid ettekäändeid linna tulnud metsloomade tapmiseks. Ettepanek kinnistutele ehk aiad ümber ehitada, lõppes üleüldise naerupahvakuga. Go Hiiumaa, go-go! 

"Liigirassism"

"Koeri me ei päästa! Vähemalt nii kaua mitte kui mina seda panni juhin!"

Mnjah, liigirassism Loomapäästegängi ridades. Häbi tahab ää tappa. Jamaks igatahes läheb. Peaasi, et asi meediasse ei imbuks! Püüan ta homme ümber veenda. Kuradi kassid!

"Bosside boss"

Aasta möödas nagu niuhti ja Nõpsist on saanud Bosside Boss, kes vanuse kogunedes vaid õelamaks muutub. Vaene Ruudi ei julge enam toidukausigi juurde minna - vanamutt kohe uriseb ja näitab hambaid. Sama lugu magamistoaga, kuhu Ruts vaid koos minuga õhtuti läheb. Parem karta kui kahetseda ja kes see jõuab seda kiunu kuulata.

Ega uriseb ka mo enese peale kui öösel külge keeran, aga ähvardus ta kohe hommikul vorstiks teha, rahustab laksust maha. Aga muidu on kõik kena ja nii me tiksume. Liigeste, aga eriti just selgroomoodustise pärast võtame valuvaigisteid ning mutt lippab ringi nagu noor plika. Mina mitte ja ei mõju need inimeste rohud poolt meetritki!

"Lasnamäe korterloomaaed sai tühjaks kolitud"

Oli ikka öö ja sellist "jahti" närilistele pole mu elus veel olnud! Suurema osa elukatest saime kinni püütud enne südaööd ja siis lasime Lasnamäelt ka leelet. Kõige raskem oligi vast see, et neid põrandal asuva "kultuurkihi" sees laiaks ei litsuks. Sestap pidime omi samme sättima ja kola- ning mööblihunnikut ümber liigutama suurima ettevaatlikkusega. Magama saime kuskil nelja paiku hommikul.

"Sakukad! Kelle kiisuke auto alla jäi?"

Eelmises loos kirjeldasin hädasid meie lühinumbriga, aga inimesed on taiplikud ja ei lasknud endid kuuldud sõnumist "number pole kasutusel" häirida.

"Pole võimalik, et see number ei tööta! Otsisin netist teisi kontakte ja saingi teid kätte. See kulutas muidugi palju aega. Tulge palun kohale!", vuristas allaaetud kitsele abi otsinud noormees. 

Tänane õhtu oli metskitsedele karm, sest see oli juba kolmas kõne, mis nendega seotud. Ka Sakus Coopi poe ees bussipeatuses kassiga toimunud liiklusõnnetust pealt näinud naine ei jätnud jonni kuniks ühenduse sai.

"Jama, jama, jama lühinumbriga 1414"

15. oktoobril vahetas sideoperaator oma süsteemis tarkvara või uuendas seal miskit ja saatuse kiuste hakkas enne pea laitmatult töötanud loomade hädaabi nummer 1414 nöökima. Kes on hellanud, need teavad, et asi pole üldse kena ega hea.

Täna pärastlõunal loobusime vanast skeemist ja katsetasime uut teenust, millega hakkab üksjagu rohkem inimesi vastama. Eks ikka selleks, et ei juhtuks sellist lugu, et telefonile keegi ei vasta ja elukad hätta jäävad. Kui tundub, et hullemaks enam minna ei saa, siis antud juhul sai.

"Koroona, maskid ja hambaarst"

Käisin hammast parandamas. Valutas raip. Arstionul mask ees. Tema abilisel samuti. Minul ka. Koroona.

No ja uurib siis läbi kahe maski haiget hammast. Tõmbas välja. Keele tõmbas välja. Sestap ma telefonile enam ei vasta. Kirjutage parem siia. Säh sulle maskiballi! Kuradi koroona!

"Lõuna-Eesti kaks kaubikut ka lõpuks lahinguvalmis"

Arvutisse väga ei satu praegast, sest ma pole enam mingi tühine loomapäästja vaid Autobaasi direktor ja lukksepp ja elektrik ja kubjas ja sada asja veel. Ühesõnaga käin kut ehtne õlituuker mustade küünealuste ja šitaste riietega uhkelt ringi.

On sattunud nii nõmedalt, et pooltel päästekaubikutel on just aasta lõpus ülevaatused ja siis tuleb need lille lüüa. Enne hoidis tehnikat lahinguvalmis Erko Elmik, aga mees tõstis käed, sest tööd oli liigpalju. Arusaadav ja seda ongi ühele inimesele too much kui järg käest läeb ja korraga kaela sajavad.

"Halloo-viin"

Eile kammisid gängi Lõuna-Eesti naiskad end segi ja lippasid mööda Tartu linna ringi karjudes hallo-viin. Tegelikult nad seda ei teinud vaid kogunesid hoopis seetõttu, et halloweeni ajal kõik mustad kassid kokku korjata, et need tartlastele liiga ei teeks. 

"Assamalla õudustelaut"

Aasta 2020. Loomapidamine Eesti moodi. Lehmad ja vasikad elusad ja surnud läbisegi. Sitta kuni silmini. Paljude puhul võiks väita, et korralikku toitu pole nad ammu näinud.

"Appi-appi! Teatage VTA-sse! Nemad on lehmade sõbrad ja kontrollivad! Seadus käseb", hüüab hüsteeriline loomasõber.

"Hea päästmine! Ilma inimeste abita oleks ta sinna kaevu surnud!"

Sügav-sügav kaev ja kössis loomake seal sees. Üsna nõrkenud teine ja ei liigutagi suurt. Solgivesi ümber ja jalgealuseks vaid pehkinud lauatükk. Alul pole arugi saada kellega tegu? Ilmselt juba mitu head aega seal surmavas lõksus ilma pääsemislootuseta olnud.

Tuhkrul aga vedas. Kohe täiega, sest enamasti inimesed sinnakanti väga ei satu. Sedapuhku läks aga õnneks ja sügisilma nautima läinud Roland Talvar, Erki Aun ja ​Merily Uppin sattusid võsastunud Raadi vanas sõjaväeosas just õigel ajal õiges kohas olema.

Loomapäästegrupi poolt läks neile appi Katre Kangur, kelle masinas mitmed vajalikud abivahendid olemas on. See tegi töö kergemaks, aga mitte eriti. Kas teie julgeksite pea ees ca nelja-viie meetri sügavuses kaevus mingi metslooma pärast rippuda ning oma elunatukese sõbra hoolde usaldada, kes teid samal ajal ainult jalust hoiab?

"Teaduslik töö"

Täna pärastlõunal tegelesin teadusega. Nimelt sain innustust ühest artiklist, kus viidati teaduslikule uuringule, milles väideti, et seemnepurske kiirus on 50 kilti tunnis. Kui väga peeneks asi ajada, siis 49,96 km/h on see spurt, millega sugumürsk teele läkitatakse.
Tundus kahtlane, sest noorest peast ma ületasin küll ülehelikiirust, aga ei hakka siin tarkpeadega vaidlema. Vanematel härradel pidavat see üksjagu aeglasem olema, aga kui palju aeglasem? Vat seda ei öeldud. 

Minus kui sihtgruppi kuuluval teadmishimulisel vanamehel ärkas hingesopis peidus olnud teadlane ja otsustasin selle lünga põhjaliku uuringuga täita. Kuidas seda aga käepäraste vahenditega teha? 

"Ärge olge "Inimesed" kui teel looma näete!"

"Jääge igas olukorras Inimeseks!", soovitab selle video postitaja.  

Mina pigem soovitaks jääda Mitteinimeseks, sest enamus Inimesi ju kinni ei pea kui teel looma näevad. Seda tõestab ka see Venemaa maanteekaamera videolõik. Nii on paraku alati ja kõikjal. Eesti pole siin mingi erand.

Mul on väga raske pärast aastatepikkust loomadega rahmeldamist Eestis, eriti aga Tallinnas elada, sest väga paljud ristmikud ja tänavad seostuvad esmajoones allaaetud loomade ja lindudega, keda päästa ei õnnestunud.

"Ohh seda seksuaalset häda ja viletsust!"

Helistas täna armsa häälega venelanna, kes soovis gängile transapuuri annetada. Elab mul siinsamas lähedal.

"Olen praegu tööl, aga tulge pärast kella viite järele. Siis olen kodus ja kella 11-ni aktiivne", vuristab ta päevaplaani ette.

"Mhmm või aktiivne? Väga tore ja selle jätan küll meelde. Tulen läbi."

Vaatsin just aknast välja - politsei naistekaitsetalitus koos paari feministiga kükitavad koridori katusel, hoiavad ukse kohal kinniseotud Aivar Mäed ja tahavad mind temaga selle igat naist hingepõhjani solvava kahemõttelise loba eest laiaks visata.

Eduard Niitov: "Tapke mu kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa!"

Valga linna Metsa uulitsal oma pensionäripõlve veetev Eduard Niitov on resoluutne vanahärra:

"Tapke kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa! Mul pole raha ja kes see ikka nende loomade eest enne maksnud on? Pange kohe magama! Igasugune ravi ja hlisem puuris pidamine on piinamine!"

Etsil on ennegi kasse olnud ja naabrite sõnul olla nad kõik autorataste all lõpetanud. Mees ei tee sellest ka ise saladust:

"Kassid ongi õues ja püüavad hiiri! Nende saatus ongi auto alla jääda!"

"Tulge üle! Uus Facebooki leht peaks kõik fännid ära mahutama!"

Vanal Facebook kontol on pidevalt 500 inimest järjekorras. Piinlik. Siiralt. Ei staaritse ja lisaks teid kõiki laksust sõbralisti, aga ainult 5000 oli limiit. 

Sestap tegin ka lõpuks eraldi lehe, sest seal juba seda probleemi ei teki ja paneks praeguse "putka" üleüldse kinni. Kolige aga ümber, sest edaspidi hakkab värske kraam vaid siin blogis ja seesamusel uuel lehel olema. Nii palju siis unistusest feissar üldse kinni panna. Mnjah ...

"We will rock! We will rock against cruelty and pain! We will rock to save and protect animals!"

"Risk tasus ära - teise opiga said Steffy reieluu paika!"

Ja siit ma tulen selline üleni "Dolce Gabbana" langenud lehtede vahel sügiseses pargis. Kasside moeajakirja ikoon elab Eestis. Ei teadnud? Nüüd teate.

Polegi vist kirjutanud, aga kängurukass Steffi esimene opp läks vähe aia taha - luu nii hõre, et vardad tulid läbi luuseina ja naha välja. Väk! Jube vaatepilt. Steffy ise ei saanud aga nagu üldse sotti, et tal raudvarras antennina kehast välja turritab.

"Vigastatud mestloomi märgatakse aina rohkem"

Tundub, et sõnum "ära jäta metslooma pärast õnnetust vedelema" on päris paljudele kohale jõudnud. Vähemalt kitsedest ja põtradest antakse küll palju teada ja pole päeva kui neist ei kuuleks. Täna varahommikul Jõgisool näiteks kits, eile hilisõhtul Läänemaal põder jne.

Väiksemad tegelased jäävad pahatihti tähelepanuta, aga ka siin on arengud otseselt märgata - paar päeva tagasi nägi naine kui masin kährikust Ellamaal üle vuras. Sugulane elab lähistel ja oli siva kohal. Kuigi oli üsna selge, et selgroog on puru, siis naine tahtis loomakest kliinikusse ise viia. Hommikul sai ühing arve 97.22 eutanaasia eest, aga see praktika lõppeb nüüd ja praegu - ei ole meil taolist raha ja meie pakutud jahimees oleks olnud parim valik nii kährikule kui meile endilegi. 

"Kelle kiisu? Kelle püügipuur"

Loomapäästegrupp sai väljakutse Laki tänava piirkonda, kus püügipuuris üks kiisuke väidetavalt juba päevi kurblikult mjäugus. WTF? Päevi?! Mis püüdmine see sihuke on?

Jutt lühike. Kelle kass? Kelle puur? Annaks tagasi äkitselt? Enne muidugi tahame teada, mis aktsiooniga üldse tegu oli? Võib-olla ei anna ka kui see kiisule halba peaks tähendama. 

Näikse, et kodukiisu, hästi puhas teine, aga tige kut kurat. Ma oleks ka kui puuri topitaks. Imelik lugu igal juhul - vesi ees, aga toitu pole. Kas keegi peab niimoodi oma looma või üritati plehku pannud kiskat kätte saada? Või taheti hoopis naabrile koht kätte näidata, et too oma vabakäigu kassi kinni paneks? Küll see välja tuleb.

1414, help@animalrescue.ee

"AITAB-2 lükkub taas veidikene edasi"

Žoriku skulptuuri ja AITAB! kampaaniale pidi järgnema AITAB 2 kampaania, mis maakeeli tähendas seda, et lähen poole kohaga pensile. Täitsa tõsiselt - ma nii ootasin ja lausa unistasin sellest - pole enam seda jaksu ja viitsimist. Ei ole ma enam mingi "vedur". Ei tahagi olla.

"Ei ühtki intekat, ei ühtki esinemist ja vaadake ise kuidas hakkama saate!", praalisin gängi-rahvale. "Taustajõuna olen olemas, aga ei midagi enamat. Mind pole kuskil, aga ometigi olen kõikjal kuid ainult varjuna. Olen peidus. Vähemalt avalikkuse jaoks. AITAB küll sellest taidlemisest ja te noored mürage edasi!"

Täna pidin minema Saaremaale ja veel suurema plaani kohaselt unistasin, et leotan varbaid kuu või paar. Praegusel ajahetkel peaksin istuma rannamajakese saunas. Lörri läks aga see asi taas, sest gängi lapsed läksid isekeskis kaklema ja nüüd tuleb kasvatajana neid tutistada ja muudkui kasvatada ja kasvatada. Lapsed peavad kasvatatud olema!