Ka metsaasukad on ikka inimese juurde abi paluma tulnud kui kõht väga tühi või mõni tõsisem tervisemure kallal on. Siis juba oleneb, kelle juurde satutakse - mõni aitab, teine virutab jalaga. Antud siilinooruk kakerdas eile Haapsalus kahe teismelise poisi juurde. Kas ta nüüd nimme abi otsima läks, aga nii on vähemalt kena mõelda küll.

Üks poistest, Terje poeg Raul on loomade keskel pea sünnist saati elanud ja nende ravimist pealt näinud. Sestap teadis ta hästi, et päris päise päeva ajal okaskerad nüüd küll ringi kakerdama ei peaks vaid ootaksid ikka õhtuhämarust. Uuris seda siilikest, aga täpselt sotti ei saanudki. Ise turkima ei hakanud, sest Raulile on pealuusse kulunud ka teadmine, et metsloomi pole vaja niisama näppida. Igaks kümneks juhuks hellas siiski emmele, sest päris tervise juures see loomake ei tundunud olevat.

Terts lendas kohale ja uuris siilikest nii alt kui pealt. Ta on meitel üks paras "siilimutt," kes aastate jooksul vähemalt sajakonnal okaskeral elukese jätkumise võimalikuks teinud. Siil tõmbas aga kerra nagu nad ikka teevad ja ei tahtnud kohe kuidagi oma saladusi paljastama hakata. Tamiili meenutav nöörijupp ja rõve-rõve hais, mis otseselt meenutas mädanevat laipa said põhjuseks miks ta põhjalikumaks ülevaatuseks kaasa võeti.

Mis pagana nöör see veel selline on? Loomad ja linnud jäävad pahatihti nii inimese loodud kui looduslikesse lõksudesse, aga see oli midagi uut. Väheke pusimist ja susimist ning lõpuks oli kõik selge - ilmselt juba tillukese siilina puges ta põõsaste kaitseks pandavast võrgusilmast läbi ja see jäi talle ümber kaela. Kohe kaks korda ehk topelt oli see ümber kaela tegelikult. Kah loogiline, sest kinni jäädes hakkas ta rapsima ning puges ühest silmusest veel läbi. Loomake kasvas, aga neetud nöör oli nii tugev, et katki ei läinud. Nii see kaela sisse jäigi kuniks lõpuks puruks lõigatud nahk kokku kasvada enam ei saanudki ning nii hinge- kui söögitoru pitsitama hakkas. Näljasurm või aeglane lämbumine on elust lahkumiseks mõlemid nii vastikud variandid, et enamus meist seda endale küll ei sooviks. Jube-jube, aga vaadake pildilt ise, et iga kui sõna on sulaselge tõsi ning "ilukirjanduslikku liialdust" pole mitte üks gramm.

Mingit "tarka ja õpetlikku" ma ajama ei hakka, sest selliseid asju ikka juhtub. Õnneliku juhuse tõttu sattus loomake aga täpselt õigete laste juurde ning olge te tänatud Raul ja Matvei, et hädalist abita ei jätnud. Siil saab ravi ja kuigi kriitiline aeg pole teps mitte möödas, siis olen siiski ettevaatlikult optimistlik. Oi-oi ta on nii näljane, et sööks kohe kogu maailma ära! Ilmselt sööb ta ühingu pankrotti kah, sest ainuüksi spetsiaalse toidu tilluke karbike maksab juba 4.50 ja neid ta hävitab muidugi korralikult. Ja jummel tänatud, et sööb, sest kui toit sisse läheb ja ka välja tuleb, siis on kõik juba üsna hästi.

Täitsa tore lugu tuli kokkuvõtteks välja ja 2026 aastal kannab see siilike numbrit 24. Just nii palju on neid tänavu Loomapäästegrupi käest läbi käinud. Kahjuks kõiki elule tagasi aidata polnud võimalik ja kolme puhul olime sunnitud tundma nii abitust kui jõuetust. See käib paraku selle loomapäästehobi juurde, aga vast on ikka hästi kui päästetud okaskerade koguarvu vaadata.

Sugugi hästi pole ühingul aga rahaga nagu meil kõigil tegelikult. Paljuski ka oma süü, sest me pole ju küsinud kah jube pikka aega. Etteruttavalt võin öelda, et kui mingit suurt (raha)imet nädala jooksul ei juhtu, siis nõuandeliin 1414 läheb septembris kinni, sest ainuüksi see lüke annab aastas juba täpselt 1800 eurot kokkuhoidu. Täna tundub see hullult suur summa. Kui asi täitsa kindel, siis kriban pressiteate valmis ja saate juba täpselt teada kuidas või kas üldse edasi toimetame, sest lisaks rahalisele madalseisule on riik seadmas ka bürokraatlikke tõkkeid, et ikka enamus vabatahtlikke loomadega tegelevaid ühinguid lähitulevikus oma uksed sulgeksid. Loomulikult saab igasugu jamast mööda vusserdada ja uusi "vigureid" välja mõelda kui tahtmist on, aga momendil on igasugune motivatsioon isegi mitte madal vaid lausa kilomeetrite sügavusel maa all. Loodetavasti läheb see mööda.

Kõigile me pundi toetajatele muidugi kniks ja kraaps ning kui laste kooli saatmise järel jääb paar eurot üle, siis see oleks suureks abiks. Tänud juba ette ja mõnusat kooliaasta algust - üritage kuidagi aina jaburamaks muutuva ja kiratseva haridussüsteemi kiuste ellu jääda!

• Loomapäästegrupp MTÜ
• EE437700771003183318

Loomi saab aidata ka ühingu annetusnumbritele helistades:

• 900 1313 (5.-)
• 900 1414 (10.-)
• 900 2323 (25.-)