30 november 2021

"Sipsikul kah hästi!"

Virutan teise hea uudise kohe otsa ja Sõpruse puiesteel peksa saanud Sipsik tunneb end politseiniku soojas kodus nagu Jummeli selja taga. Uue omaniku amet pole muidugist primaarne vaid selles kodus pakutav turvatunne ja armastus teevad imet.

Kriminaalasi liigub omasoodu. Ka mind on tänaseks juba üle kuulatud ja kõik liigub õiges suunas. Sipsik ei tea sellest mõistagi miskit ja ei peagi teadma - see rohkem inimeste rida. Tuppa ei pissi ja ei kaka, mis oli ju otsene käest-kätte jõlgutamise ning mittesobimise põhipõhjus.
 
"Kuradi lollakad! Loomulikult teeb koer tuppa kui teda välja ei viida!"

Ülehomme tuleb arstilkäik ja saab vaktsiinid naha vahele. 13. detsember on südamearst ja sedapuhku oli tutvusest kasu, sest esimene vaba aeg jäi muidu veebruarikuusse. Silmaarst kah veel ja siis saabki laias laastus Loomapäästegrupi otsene missioon vähemalt Sipisikuga läbi. Mõistagi jääme me toeks ka edaspidi ning oleme telefonikõne kaugusel kui vaja peaks minema.

Egas need arstilkäigud ja ravimid ju tasuta ole ning praegu kitsas käes nagu kõigil "loomaühingutel", sest rahval raha lihtsalt põle. Oi ma tahaksin teile tema uut kodu ja perenaist tutvustada, aga praegu on veel vara, sest eales ei tea, mis tujus kohtunik on ja mis heaks arvab välja kuulutada. Nii, et kannatame-ootame ja riske ei võta!