"Aitäh! Saime taas hakkama - Defu pääses juba koju!"

Kui Arno isaga koolimajja või Heiki Loomade Kiirabi Kliinikusse jõudis, oli juba lootusetult hilja. Esimesel puhul olid tunnid juba alanud, teisel vaatas vastu aga tühi koerapuur.

"Kus Defu on?", pärisin kliinikurahvalt koera kohta, kes vaatamata napile tutvusele oli osanud juba mo hinge pugeda.

"Defule tulid omanikud järele ja ta on juba kodus!"

Mäletatavasti proovis Defu eelmisel nädalal rammu ühe autoga ja plekikolakas osutus mõistagi tugevamaks.

Pererahvas kirjeldas juhtunut nii:

"Kolmapäeva õhtul kella kuue ajal oli Defender koos oma pererahvaga tegemas hoogsalt kevadtöid. Aitas hoolega riisuda ja hoovi kraapida. Järsku ei tea miks jooksis koerake tuhatnelja läheneva auto suunas ja otse auto rataste ette. Autolt saadud löök oli tugev ja Defu sai viga. Kohemaid võttis pererahvas suuna kohaliku loomaarsti juurde, kellel aga puudus võimekus sellises seisundis koerakest aidata. 

Siis võeti suund juba Tallinna loomade kiirabisse, kus vaadati koer üle, tehti erinevaid uuringuid ja selgus, et tema vigastused olid suuremad, kui arvata osati. Defender jäi ööseks arstide valvsa pilgu alla. Tänaseks on teada, et koer vajab väga keerulist operatsiooni, mis käib pererahvale üle jõu. Seoses eriolukorraga on pere sissetulekud pea olematud. Neljapäeval oli koera pererahvas temaga koos haiglas ja ühiselt võeti vastu
otsus paluda abi Loomapäästegrupilt."

Mul on südamest hea meel teatada, et saime taas hakkama. Dr. Valdeko Paavel oma teatud-tuntud headuses pusis viis tundi jutti ja tõestas taas, et kuulujuttudel on alust küll - käed on tal kullast ja närvid rauast! 

Kogu pika operatsiooni tegi kaasa nimekaim Heiki Soolmann, kelle kohta võib sama öelda. Mehed tulid pärast oppi saalist välja nagu ehtsad küürakad, aga proovige ise hunnik tunde järjepanu sundasendis olla.

Saime taas hakkama käib ka Loomapäästegrupi fännide ja toetajate kohta, kes alt ei vedanud. Praegusel veidi raskemal ajal leidsid head inimesed ikka euro või paar, et noort koerakest aidata. Olin väga mures tegelikult, sest annetused on kokku kuivanud ja pärast muutun veel ise "gavermutiks", kes arved tasumata jätab ja erinevaid kliinikuid muudkui üle laseb. Tema kasside kaitsja karjääri loo lõppu teate vast isegi ja kena see just polnud .....

Suur-suur aitäh, et Defut, samas ka mind ja gängi säästsite ning login kohe panka, et teile annetuste lõplik summa ette kanda. No-nii ja momendi seisuga annetasid 217 inimest Defukese operatsiooniks ühtekokku 3173.45 eurot. Ja nüüd otsin kohe ka arve üles ning see oli 3187.73 

"Appi kui nibin-nabin tuli kokku. Uhh ja jummel tänatud, et jännist välja aitasite!"

Üks arve, äkki summa oli 804 ja sente peale, oli esimeste haiglapäevade eest veel, aga selle tasusid täies ulatuses omanikud. Momendil on gängil tasumata Nissist leitud ja politseinike poolt kliinikusse toodud ülitoreda kiisu arve summas 561.19 ning teist sama palju tuleb veel 20. mail otsa kui ka tema käpp kinni kruvitakse. Praegu ta tervis lihtsalt ei luba operatsiooni teha. Temale kahjuks väga kaasa ei tunta ning pärast blogilugu on selle kassi tulemus vaid hädised 40 eurot. Põle hullu ja küll teen uue loo kassisõprade tarbeks.

"Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"

Defu operatsioon oli väga keeruline nagu mainitud, aga ei hakka teile selle käigus tehtud fotosid ette näitama, sest need pakuksid professionaalset huvi ehk ortopeedidele, aga tavainimestele kindlasti mitte - koledad noh! Ühe foto siiski lisan ja nimelt selle kuidas Defu lõualuud kokku fikseeriti. Valdeko Paavel ei hakanud riskima ja küllap Defender, täpselt nagu Täpigi, selle üle elab. Peab elama ja valikut pole, kuigi see võib üks enneolematult vastik kogemus olla! Mõelge või endid samasse olukorda kui suud avada üldse enam ei saa ....

Lühidalt veel taastusravist. Kuu aja pärast peab Defender end taas pealinna arstidele näitama ja planeeritud "rauakolakate" eemaldamine toimub umbes 8 nädala pärast. Söögiks saab ta ainult vedelat lurri, mis torupidi otse makku jõuab. Omanikud on hädas, aga väga tublid ja küll nad hakkama saavad. Pole ka neil ju teist võimalust tegelikult:

"Poisil on täitsa mõnna kodus. Vahepeal viskab nagu natsa uimaseks, siis läheb ja magab natukene oma pesas ning ärgates läheb jälle oma lemmikkohta aknalauale ja hakkab kedagi-midagi põnevat ootama. 

Naisel on rohkem muresid. Ta pea täitsa sassis selle toidu ja ravimite segamise ning Deffule manustamisega. Mitu milliliitrit seda ja mitu toda ning kuidas mõõta 1/3 jne, aga saame täitsa hakkama."

Loomapäästegrupi missioon saab Defuga nüüd ka otsa ning nii saab see ka tulevikus teiste loomadega olema - aitame eluvaimu sisse ning katta suuremad kulud kuid edasine pudi-padi jääb juba omanike kanda. Mul on teile veel üks äärmiselt vastik lugu ühtedest tänamatutest mölakatest ehk koeraomanikest pajatada, mis taolise otsuse tingis, aga las see jääb tulevikku - ei taha üdini positiivset lugu ära rikkuda.  

Ja nüüd katame lauad! Kniks ja kraaps Loomade kiirabi ägedad töötajad ning kõik head inimesed, kes mõistavad valu ja hindavad ka teiste liikide elu, olgu see "suure massi" arust nii tühine kui tahes! Ei ole tühine! Uskuge mind!