"Sulev Jänese kassipeksuloole joon alla!"

Seedisin paar päeva, et kas teen suu lahti või kannatan veel natuke? Pidasin gängi juristidega aru ja nemad andsid rohelise tule. Vähe sellest, nad on valmis Sulev Jänes'e kassipeksu pärast isegi läbi kivi minema. Nii vihased noh! 

Politsei krimasja ei alusta. Loomapäästegrupp kui kaebuse esitaja sai sellest teada meedia kaudu. Tase! Me ei hakka muidugi politsei otsust "mitte sittagi taas teha", edasi kaebama, sest see oleks puhas ajaraisk - Loomapäästegängil ja ka mitte kellegil teisel siin riigis pole nimelt õigust võõraste loomade eest seista. Edasi kaevata saaks vaid loomaomanik kui kahjukannataja ehk Sulev Jänes ise ja see näeks välja umbes niimoodi:

"Lugupeetud prokuratuur,

palun sundida politseid algatama minu vastu kriminaalmenetlust seoses mulle kuuluva asja lõhkumise ehk kassi vigastamisega minu enda poolt ning määrata võimalikult range karistus.

Lugupidamisega Sulev Jänes,
kassiomanikust kahjukannataja"

Tundub jabur ja taolise jama võib seadusesse kirjutada vaid meelevigane kuid ärge kiirustage hinnangutega, sest tegemist on tegelikult meie juriidiliste geeniuste suurepärase vaimusünnitusega, mis hoopis riigile kasu toob! Ja nimelt vabastab taoline klausel töö tegemisest, sest ükski loomaomanik ei taha ju, et teda kinnimajja topitakse. Loomapidamiseõiguse ära võtmine on sama mõttetu ning nii saabki loomad hätta jätta ja nende sõprade peale Toompea nõlvalt kõrge kaarega kusta. 

Mida siis politsei tegi? Püüan tuua näite inimeste maailmast, et kõigile kohale jõuaks. Kujutage ette, et ühiskonna heidik (nagu ka loomad-linnud), näiteks keegi asotsiaalne haisev tegelane saab trammis peksa. Ei-ei, veel parem nuga susatakse tema sisse. Kohale tuleb kriminaalinspektor Kukeke, kes kodutut nähes käega nina kinni katab:

"Meil niigi tööd palju ja ei hakka selle haisukoti pärast ressurssi raiskama. Kuna noakangelasel piletit polnud, siis suuname juhtumi menetlemise MUPO-le. Las tegelevad edasi ja määravad trahvi." 

Ka praegu läks asi VTA kätte ja eilse otsusega võeti sealt majapidamisest kiisu ametlikult ära. Edasi antakse ta üle Mulgimaa omavalitsusele, kes omakorda peaks ta loovutama Loomapäästegrupile või tont teab kellele? 

Tegelikult ei oma see mingit tähtsust, kellele nad "paberi peal" loovutavad, sest seda kiisut ei näe ükski selle loomi vihkava riigi ametnik ega ka endised omanikud mitte. Nimetage seda kodanikuallumatuseks kui soovite, aga jaburaid seadusi ei pea täitma, seda enam kui need kellegi (looma) elu ohtu seavad. 

"Persse need asjaõigusseaduse sätted, aga me ei saa anda looma inimesele, kes ta maha võib lüüa! Meil ei ole lihtsalt valikut! Saage ometi aru! Ma väga palun!"

Ma tegelikult väga tahaks, et loomapiinaja ja väidetav emapeksja Sulev Jänes hakkaks läbi kohtu oma ohvrit tagasi nõudma. Siis saaks natuke pulli - relvastatud politsei hakkab meie hoiukodudes korraldama haaranguid ja läbiotsimisi. Gängi liikmeid kuulatakse korduvalt üle. VTA-lt tuleb ettekirjutisi nagu Vändrast saelaudu ning meedias ilmuvad suured rasvased öövastavad pealkirjad, sest see "masinavärk" lihtsalt töötab koos. Täielik rock'n roll ühesõnaga. Nii võiks ju minna ja inimesed saaksid ehk siis lõpuks ka aru, mida see"ÕIGUSRIIK" tegelikult tähendab - "meil" on õigus kurta, aga "neil" on õigus pikalt saata! 

Kiisu tervisest lühidalt ka. Sise- ja välisparasiidid vaevavad loomakest. Viimased nii palju, et vaeseke on end täitsa veriseks kraapinud. Kõrvad olid ääreni lesta täis ja kuulmekäigu lõpus on see ollus lausa kivistunud. Ei julenud teda kohe narkoosi panna ja loodame selle lahti leotada. Silmades on mingi anomaalia, aga ta vähemalt näeb. Kas see on rusikalöögi või põletiku tagajärg, ei oska me veel praegu öelda. Muidu luud liikmed olid korras. Hambaid ja lõualuud katki Sulevike ei löönud. 

Ometigi pole see loomalugu vaid ema ja poja lugu, kus kass jääb teisejärguliseks. Esikohal on kuri mees, kelle viin nii tigedaks ajab, et ta ka oma lihasele emale ei halasta. Vanainimesed peksavad vahest ka "segast" ja pole mina mingi selgeltnägija, aga toon teieni paar ema öeldud lauset.

"Pärast vanglast tulekut pole ta mind enam peksnud, aga kardan ikka. Pimedas ei julge kemmergussegi minna, sest ei tea kui purjus või millises tujus ta on?", ütles eakas mammi sügavalt ohates. Ometigi oli ta meie peale pahane ja ei soovinud, et poeg taas vangimajja saadetakse. "Ei ole vaja kriminaalasja. Appi, siis ta pannakse ju uuesti vangi! Ma ei taha seda! Mis selle kassiga siis nii väga juhtus? Natuke löödi ja kogu lugu! Andke kass kohe tagasi!"

Sulev Jänes on Suure-Jaanis üsna vastiku kuulsuse saavutanud. Külajutud räägivad koerast, kellel ta olevat kõhu lõhki lõiganud ja vedelema jätnud. Ei mina tea kas see on tõsijutt või mitte, aga nii räägitakse. See on aga raudselt fakt, et Sulev mulle pärast oma koerale viina jootmist ise kirjutas ning ühe teise koera tapmist kirjeldas. See oli nii rõve, et blokkisin sadisti ära. Ise ta pidas end hoopis loomakaitsjaks:

"Olin üleni verine, aga ma ei tahtnud, et koer enam edasi vireleks! Ma tegin talle ainult head!"

Kus ta enda koer on? Väidetavalt suri jaanuaris ära. Vanust olla olnud kuusteist aastat. Nii ema ütles. Mis edasi saab? Kohalikul rahval näikse vägivaldse joodiku räuskamisest kõrini olevat. Sain eile üsna palju kirju ja nii mõnedki olid just selle kandi inimestelt. Üks naine kirjutas:

"Ei julge poodigi ilma abikaasta minna kui Sulev seal ees mõnitab ja õiendab!"

Ilmselt ta varem või hiljem maha lüüakse, sest taolised vennikesed seda ise kerjavad. Võib-olla tapab Sulev aga ise kellegi ära ja pistetakse pikaks ajaks vangimajja. Jõhkrus nimelt progresseerub ja varsti ta enam emme või kassipeksmisega ei piirdu. Vähemalt ameerikamaal läbiviidud uuringud lasevad taolist sündmustekäiku ennustada küll. 

Kui Heiki ilma isata Tällevere külla jõudis, oli Sulev Jänes juba politsei poolt kainenema viidud. Parem oligi, et nii läits, sest lugu oleks võinud ju täitsa käest ära minna kui ta kodus olnuks. Vanad mehed nagu mina ei jaksa enam kakelda vaid löövad kohe maha! Nali! Vist?Püüdsin vähemalt teha!

Mind õrna ja abitut meest tulid gängist kaitsma Pärnumaalt pärit Anne-Mai ja Ly koos abikaasaga. Võhivõõraid tulijaid oleks kokku saanud kümneid, sest videos uhkelt presenteeritud kassipeks oli "too much" väga paljudele loomasõprade jaoks. See raibe oleks elusast peast ära söödud! Nii kurjad oldi! Õnneks nii ei läinud.

Selles üdini vastikus ja halvas loos on koht ka headusel. "Urr ja Nurr" lemmikloomapoekett andis puhta muidu kvaliteettoitu, et vaevatud kiisu pärast ussidest vabanemist taas kosuda saaks. 

"Caramira" annetas aga liiva, et konkurendi poolt pakutud hea söögikraami jäägid ikka kvaliteetsesse ja aromatiseeritud pinnasesse koguneks. Viljandis asuv Piia Vilu kliinik kirjutab osa ära tambitud kassile kulunud ravimitest ja protseduuridest vististi kuludesse. Äkki võtavad kõik enda kanda, sest arvet pole tänase päevani saabunud? 

Vat nii sõbrad ja see on alati nii, et halva kõrval on peidus ka kübeke headust ja südamesoojust. Seda peab tahtma ja osata vaid märgata. Kassike on täna ümbritsetud suurima hoolitsuse ja armastuse, parima söögi ja raviga. See on see, mida te teadma peate. Kõik muu pole oluline!

Eile päeval helistas mulle VTA peamajast Ainike Nõmmisto ja uuris kiisu tervise kohta. Pärastlõunal trehvasin aga Aavo Lumi'ga samast ametist, kes käis ka Sulev Jänese juures kassi äravõtmisakti koostamas. Sulev, va lakekrants olla olnud mõistagi taas täis nagu tinavile ega jaganud ümbritsevast vähimatki matsu.

"Kuidas kiisul läheb?", päris päris Aavo terekäe andmist sõbralikult.

"Ära jooksis või ära suri või midagi taolist. Sitta temaga, üks kass ees või taga. Aastas tapame neid ju paarikümne tonni jagu!""

"Ma ei küsi ametlikult. On tal ikka kõik hästi?"

"Muidugi on! Nagu gängi hoole alla sattunud loomadel ikka!"

Võtke seda lugu mitte kuu- vaid aastapuhastusena. Umbes nii kaua see vimm mul koguneb. Hingemenstruatsioon, mis tore uus sõna, kirjeldab tasapisi hinge kogunenud julmuse, valu, pettumuste ja lootusetusetunde plahvatades väljapaiskumist üsna kenaste ja otse. Õnneks jäid kõik, kaasa arvatud kiisuke ja jänkuke sel korral ellu. 

"Paukusin" end sedapuhku verbaalselt korralikult tühjaks ja saate sellele kaasa elada "Sakalas" ja "Delfis", kus lood ilmuma peaksid või juba ilmunud on. Nüüd on hea rahulik olla ja võin taas tasase meelega alandlikult ühiskonna poolt retsitud või allaaetud elukaid kliinikusse tarima hakata.

Tegelikult polnud see üldse Sulev Jänese vaid tema ema kass. Seadusest tulenevalt on hoopis temal õigus protsessima hakata. Lahkudes lasin memmel masina üle vaadata ja kassi seal polnud. Loomakaitse peaspetsialist Aavo Lumile ütles eakas kassiomanik järgmist:

"Pärast Valneri lahkumist julges kiisu taas koju tulla. Sõi hästi korralikult ja temaga on kõik hästi. Tervis on hea. Praegu on lihtsalt jooksus nagu tavaliselt!"

Punkt ja Aamen ja nii jääbki! Mis kass siis mu süles on? Vaadake sõbrad ja nüüd tuleb selle loo kõige paljastavam ülestunnistus, mis tõmbab loori mu petlikult näolt ja tegudelt:

"Olen nimelt vaimselt haige sotsiopaat, kes vaevleb pidevas äärmuslikus tähelepanupuuduses. 

Lootsin lihtsalt suvalise sülle haaratud kassiga pilti tehes naistele nii hinge kui püksi pugeda! Keppi tahtsin saada enne kui künka taga hiiliv impotentsus mu lõplikult kätte saab. Kevad paneb ju hormoonid möllama ning andke mulle see üdini inimlik ja loomulik patt palun andeks!"

Mõni kindlasti ei usu! Aga hakkame siis kohtus videos ja fotol oleva kassi karvu üle lugema. Advokaadibüroo "Lindeberg" ja Loomapäästegrupi juristid on selleks valmis! Lähme mürame natuke ja raiskame raha! Kohtunikud saavad ka tööd! Muidu koondatakse veel ära.

Kui kuidagi ei saa siin deklaratiivse Loomakaitseseadusega riigis loomi aidata, siis kuidagi ikka saab! Eks ole? Miks seda mõttetut seadust, mida ei täideta ega kontrollita ometigi siis kehtetuks ei kuulutata? 

"Aga sellepärast sõbrad, et nii näitame Euroopale ja kogu maailmale, et oleme tsiviliseeritud ja arenenud riik. Muud otstarvet see ei täida!" 

Tänud kõikidele asjaosalistele. Eriti suur kniks ja kraaps "KV"-le ja tema perele! Aitäh lugemast, kaasa mõtlemast ja vabandan kohatise ebasobiva sõnakasutuse pärast! Mida ma pläran? Tühja ma vabandan ja see nüüd küll siiras polnud!