6. november 2017

"Politsei kaks koera tapnud jahimehe tegu uurima ei hakka"


Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 17284000365

Avaldusest nähtub, et 24.10.2017 laskis Elari Ilusk maha oma naabrite Taevo Viitasele ja Ivvi Viitasele kuulunud koera (samojeed) ja teistele naabritele Maido Saarele ja Elo Saarele kuulunud koera (segavereline). 

24.10.2017 kella 14:40 ajal kuulis Elo Saar naabri Elari Ilusk poolt kahte püssipauku. Umbes poolteist tundi hiljem helistas Elari Iluski abikaasa Elo Saarele (segaverelise omanik) ning teatas, et Taevo Viitase ja Ivvi Viitase ning Maido Saare ja Elo Saare koerad on maha lastud. Taevo Viitase sõnul on Elari Ilusk koerte mahalaskmise põhjuseks teatanud selle, et koerad ajasid tema maadel lambaid taga ja murdsid neid maha. Kui Taevo Viitas sündmuskohale jõudis oli näha erinevates kohtades kahe koera laibad. Küll aga ei olnud kuskil näha tapetud või vigastatud lambaid või nende verd. Elari Ilusk oli väidetavalt kõik asitõendid kõrvaldanud.

Samojeedi koera laip vedeles eemal pilliroos ning tal oli jalg otsast lastud, mille tulemusel oli ta verest tühjaks jooksnud. Segaverelisele koerale oli kuul selgroogu lastud. Mõlemad koerad surid tekitatud vigastustesse kohapeal. Koerad olid maha lastud jahipüssiga. Taevo Viitas tegi koerte laipadest ka pildid ning tuvastas kohapeal, et koertel ei olnud hammaste ja suu juures mistahes verejälgi. Verejäljed olid vaid tulistamise tagajärjel tekitatud haavade juures. Teatavasti ei lasknud Elari Ilusk eelnimetatud koeri maha otsese ründe ajal (nägi koeri jooksmas) ning pärast samojeedi tulistamist järgnes ta veel eraldi segaverelisele koerale, et ka teda maha lasta.


ELL on arvamusel, et käesoleval juhul ei ole Elari Ilusk mingil moel tõendanud, et tema lambaid murdsid Taevo Viitase ja Ivvi Viitase ning Maido Saare ja Elo Saare koerad. Vaatamata sellele, kas Taevo Viitase ja Ivvi Viitase ning Maido Saare ja Elo Saare koerad ründasid Elari Iluski lambaid või mitte, ei olnud Elari Iluskil mistahes õiguslikku alust naabrite koeri maha lasta.

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 10 lg 1 p 6 ja lg 3 kohaselt võib hukata looma enesekaitseks ning vaid juhul, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. ELL hinnangul ei olnud kirjeldatud asjaoludel mistahes ohtu inimese tervisele ja elule ning lisaks oli Elari Iluskil võimalik väidetavat rünnet vältida teisiti (nt hoiatuslask, kõne koerte omanikele jne).
Eeltoodu alusel palub ELL politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Elari Iluski vastutusele võtmiseks.


Elar Iluski seletusest nähtub, et 24. oktoobril umbes kell 14.30 läks tema ema lauda juurde loomi kontrollima ning koplisse jõudes nägi ta, kuidas maas olnud lammast ründasid kaks koera - suur 
pruun koer ja väiksem valge. Hakates koeri ära ajama, tuli suurem koer talle urisedes vastu ja valge jooksis varjualuses olnud lambaid purema. Ema, tundes suurt hirmu oma elu pärast, taganes ja helistas Elar Iluskile, kes mõistes, et tegemist on reaalse ohuga tema emale ja varale, võttis relvakapist oma jahirelva ja jooksis lauda juurde, et olukorrast ülevaade saada. Kohale jõudes olid koerad juba uue lamba kallal. Elar Ilusk üritas karjudes koeri lammastest eemale ajada, kuid koerad ei reageerinud, vaid jätkasid lammaste puremist. Seejärel tegi ta hoiatuslasu õhku, mille peale valge koer jooksis tema suunas lõrisedes, sooviga Elar Iluskit rünnata. 

Teine koer jäi lambaid purema alumisse koplisse. Sel hetkel tundis Elar Ilusk reaalset ohtu oma elule ning tegi püssist teise hoiatuslasu õhku. Ka sellele koerad ei reageerinud – valge koer jätkas lõrisedes jooksmist tema suunas ja teine pures lambaid edasi. Elar Ilusk oli sunnitud ta maha laskma enese ja oma vara kaitseks. 


Püssipaukudest ehmunud ja niigi paanikas lambad jooksid alumisse koplisse. Pruun koer ajas neid ikka veel taga ning haaras järgmisel loomal kõrist ega lasknud teda lahti. Elar Ilusk läks pruuni koera poole karjudes ja kätega vehkides, lootes teda minema ajada. Ühel hetkel sööstis koer ründavalt Elar Iluski poole, turi turris ja hambad irevil, mistõttu pidi Elar Ilusk enese kaitseks ka pruuni koera maha laskma. Seejärel võeti ühendust koerte omanikuga ning ühe perenaise sõnul olid koerad kadunud juba hommikust saati, ise nad neid otsinud ei olnud, kuna loomad hulguvad pidevalt ja enamasti ilmuvad lõpuks koju tagasi. 

Elari Iluski seletusest nähtub, et kell 18.51 helistas ta hädaabinumbrile ja teavitas tulirelva kasutamisest. Ta tegi seda esimesel võimalusel pärast seda, kui oli lõpetanud oma hukkunud lammaste nülgimise, vigastatud loomadele esmaabi andmise ja tekitatud kahju ulatuse kindlaks tegemise.

KarS §-s 264 sätestatud looma julm kohtlemine eeldab kuriteokoosseisu täitmiseks teo toimepanija poolt looma suhtes lubamatu teo toimepanemist avalikus kohas või julma viisi. Lubamatud teod looma suhtes on defineeritud loomakaitseseaduse §-s 4 ja selle lõikes 1. KarS § 264 lg 1 p-s 3 nimetatud tegu kvalifitseeriv asjaolu, julmal viisil tähendab seaduse mõttes põhimõttelist ja erilist hoolimatust väljendavat tegevust looma tervise ja heaolu vastu, milline võib väljenduda järgmistes tegudes – looma piinamine, st loomale järjepidevas või suurt valu põhjustanud tegevustes, nt looma tapmine enda või teiste lõbustamiseks, milliseid objektiivseid asjaolusid esitatud kuriteoteatest ei avaldu.


Avalduse kontrollimisel on selgunud, et Elari Ilusk kasutas tulirelva koerte ründest tingitud ohu tõrjumiseks, kuna ta tundis reaalset ohtu enda ja oma ema elule ning varale. Elari Iluski seletusest nähtub, et ta tegi koerte suhtes ka kaks hoiatuslasku, kuid nendele koerad ei reageerinud. Antud juhul kujutasid koerad aga otsest ohtu nii Elari Iluskile, tema emale kui ka Elari Iluski varale ning rünnakut polnud võimalik teisiti tõrjuda. 

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 10 lg 1 p 6 ja lg 3 kohaselt võib hukata looma enesekaitseks ning vaid juhul, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.

Elari Ilusk andis juhtunust teada ka politseile ning vastav juhtum on politsei andmebaasis registreeritud. Eeltoodust tulenevalt esitatud avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustata, kuna Elari Iluski tegevuses ei ole tuvastatud kuriteo koosseisu. 



Ei midagi uut siin päikse all ja kõik läks täpselt nii nagu arvasin. Politsei kirjutas, et avalduse kontrollimisel selgus, et .... Sellele ärge liigset tähelepanu pöörake, et kogu "kontrollimine" seisnes jahimehe sõnade kirja panemises ja talle kulpi viskamises. Muide, see enesekaitse on üsna levinud väljend ja mäletatavasti tappis ka koeri peremehe nähes ATV-ga taga ajanud jahimees Mirek Matikainen nad loomulikult enesekaitseks. See pole kaugeltki veel kõige jaburam näide, sest ka kasse on enesekaitseks sandiks pekstud ja mentidele-prokuröridele kärab see jutt küll. Lisan siia ka ühe juristi kommentaari, kellega seda asja arutasin:

"Täiesti absurdne ja masendav. Mõlemad koerad siis väidetavalt tahtsid inimesi rünnata??? Ma eales ei usu seda. Mitu korda on rõhutatud, et kaitses oma vara. Vara kaitseks ei tohi ju tulirelva kasutada.... ainult enesekaitseks. Need koerad oleks pidanud olema siis ju agressiivsed inimestele ka varem. 

Kui koer ründab lammast ehk siis murrab teda ja inimene tulistab õhku, siis see koer, kes peale püssipauku inimest ründama läheb, oleks pidanud olema vähemalt marutaudis. Normaalselt jookseb koer minema, saba jalge vahel ja kardab kohutavalt. 

Ausalt öeldes ei kujuta üldse ette, mida ja kuidas oleks võimalik muuta meie riigis. Politsei poolne suhtumine on alla igasugust arvestust ja kedagi ei koti mingid loomad."

Elari Iluski elukaaslane saatis mulle enne pollarisse minekut kirja. Mingist koerte rünnakust inimesele polnud juttugi ja mõistagi luuletati see hiljem juurde, et puhta nahaga välja tulla:

"Pöördun teie poole, et saada natuke abi või infot. Toetate ja kaitsete lemmikloomi ja olen teie tegevusele kaasaelanud ning ka toetanud. Kuid kui tegu on põllumajandusloomadega ja neile tekitatud kahjuga , kuhu või kelle poole peaksin pöörduma siis? 

Praegusel hetkel tegemist juhtumiga kus kahe pere pidevalt järelvalveta koerad ründasid minu lambakarja, üks neist urises ka ämma peale kui ta looma päästma läks, jahimehest elukaaslane võttis appi püssi ja koeri kahjuks ei ole enam. 

Koeraomanikud eitavad oma loomade süüd ja vastutust ei võta, süüdi jääme meie ja mingi majandusliku kahju hüvitamist ei tule. Kohal käis hundiuurija, kes selgitas välja et tegu on toime pandud koerte poolt, veterinaar vaatas puretud loomad üle ja määras ravi. Ravi vajab 4 looma, murti maha 1 ja kahe vigastused olid nii suured et nad ellu poleks jäänud. Politsei käis kohal pildistas loomi ja ka koeri kuid sellest ei tulnud ka midagi, sest oma vara kaitsta ei tohtivat....."


Tänud lugemast ja mõelge ikka kaasa. Siit blogist saate ka palju tarkust ja kui näiteks naabrilapsed käivad teie aias õunaraksus ehk tekitavad majanduslikku kahju, siis laske raisad rahulikult maha! Ei mingit õhku laskmist või haavamist vaid kohe kuul pähe! Miks nii julmalt? Aga seetõttu, et siis jääb ainult teie jutt. Kui poisi ellu jätaksite ja ta ütleb, et jooksis memme suunas teda kallistama, siis olete omadega pekkis ja kinnimajas! Ja kaigas suruge poisiklutile pihku! Seda ei tohi unustada. Mentidele öelge aga nii: 

"Minu haige ema läks aeda lilli tooma ja naabri väike Joosep jooksis hullunud pilguga, hambaid krigistades roigas käes tema poole. Kuna oli ilmselge oht minu kalli ema niigi põdurale tervisele ja elule, siis haarasin püssi, mis mul on 24/7 seljas ja tõrjusin eluohtliku rünnaku jne jne. Imekombel jäin ise terveks, aga vajan veel tänagi psühholoogi abi, sest selle lapskurjategija mõrtsukapilk oli õõvastav küll!"

Kuidas peaksid aga maha lastud koerte omanikud või isegi tapetud inimeste lähedased käituma kui politseist ja kohtumajast siin riigis abi loota pole? Aga lugege ridade vahelt ja võtke pättidelt õppust, sest näib, et menti minemine on tõesti vaid üks suur aja raiskamine. Ka kohtus ei selgu ega pole vist kunagi selgunudki tõde ja õigus vaid seal kuulutatakse välja lihtsalt võitja nagu spordivõistlustelgi. Kes see võitja siis on? Eks ikka see, kes paremini valetab ja kui valetada, siis juba nii suurelt, et tõde selle all täielikult lömastuks. "Mida suurem vale, seda usutavam see on!", teate ju küll seda ütlust.

Loomakaitse liit ei saa antud asjas enam midagi teha, sest meil pole kaebeõigust ja see õigus on vaid "lõhutud asjade" ehk tapetud koerte omanikel. Maido Saar ja Elo Saar oma sõpradele turja ei hüppa ja nendel on suhtkoht savi, mida nende koeraga tehti. Annaks Jummel, et see pere rohkem koera ei võtaks, sest nad ei saa tema pidamisega lihtsalt hakkama. Seega on kõik maailma esimese "üliagressiivse ja inimesele ohtliku" samojeedi omaniku käes ......