07 november 2017

"Debiilsed eneseimetlejad, maailmanabad ja loomavihkajad ärgu normaalset suhtlust oodaku!"

Teatavasti vastan ma ka loomakaitse liidu nõuandetelefonile. Tõsi, alates sellest suvest enam mitte nii agaralt nagu eelmised 10 aastat ja kui ma ei vasta, siis suunduvad kõned edasi Kristi Metsale. 

Kui varasemalt üritasin "kasvõi ninast veri välja" kõike probleeme lahendada, siis nüüd enam mitte ja tegu on siiski eelkõige nõuandva telefoniga, mitte "valner tuleb ja lahendab kõik mured"-liiniga.

Päevad pole vennad ja mõnikord tehakse isegi oma 40 kõnet. Teine päev on telefon aga vaiki, mis vaiki. Oma kogemusest võin öelda, et 99 % helistanutest on igati toredad ja mõistvad kodanikud, kellega on meeldiv asju ajada. 

Tõrvatilgaks meepotis on aga 1 % ajukääbikuid, kelle kohta sobib iganenud väljend - peldiku taha ja kuul pähe! Just täpselt nii segased nad ongi, et muud lahendused on vaid puhas ajaraisk! Täna helistaski taas üks härra, kes selle va ühe prossa sisse, kui valatult mahub:

"Tere. Ma juba sain abi teie ja valla käest ning naabri haukuvale koerale pandi vastav rihm. Aga see pole piisav."

"Mis siis nüüd häirib?"

"Ta niutsub! Mul on õigus oma kodus absoluutsele vaikusele ja rahule!"

"Absoluutset vaikust pole olemas ja selle leiate alles hauast!"

"Ma olen kogu aeg kodus ja see koer segab mind! Kas ma pean ta ise oma kätega elimineerima?"

"Kas te olete segane peast või? Te helistate mulle ja räägite plaanist naabri koer ära tappa, sest ta segab teid! Aga tehke kindlasti siis video ka, et saaksin teie vastu politseisse avalduse teha."

"Mis mõttes minu vastu! Mul on õigus vaikusele ja rahule ning kui teie mind ei aita, siis ...."

"Hallo! Ma ei viitsi seda jama kuulata! Kes teid veel häirivad? Äkki linnud, kes laulavad? Üle maja lendavad lennukid või äkki ka naabrimehe mootorratta müra? Tapame kõik ära või? Haukuva koera probleemist ja lahendustest on juttu meie kodulehel. Lugege sealt!"

"Aga nüüd ma sooviksin rääkida mõne normaalse inimesega, kes ei ajaks mingit jama, et täielikku vaikust saab alles hauas."

"Kuidas te nimi on?"

"See pole oluline!"

"Minu nimi on Heiki Valner ja minge nüüd vutt-vutt-vutt politseisse, kohtusse ja meediasse kaebama, aga mina teie naabri koera tapma ei tule! Ja ärge rohkem MITTE KUNAGI sellel numbril helistage! Saite aru?"

Viskasin toru ära ja toksisin Kristile sõnumi: 

"Ignoreeri 288 lõpuga idiooti, tahab naabri koera tappa, saatsin persse!"

288 numbri lõpuga idioot ahistas aga juba vaest Kristit:

"See on lubamatu, et see Valner niimoodi minuga suhtles. taolised inimesed ei tohi üldse loomi kaitsta. See Valner on kõige suurem jätis maamuna peal!"

Veel järgnes terve arsenal roppe ja vähemropumaid väljendid, kes ma kõik olen. Lõpuks tuli härralt ähvardus, mis põlved värisema pani:

"Ma olen meediaga seotud isik ja lähen kõikjale ning räägin milline inimene loomakaitse liidus loomi peaks aitama, aga seda ei tee! Ma lähen räägin kõigile, et nad kunagi enam loomakaitse liitu ei helistaks, sest see on tänu Valnerile kõige mõttetum organisatsioon!"

Nüüd siis teate teie ka ja veelkord 288 numbrilõpuga idioot sulle eraldi teadmiseks:

"Mine per** idikas! Mina su naabri koera tapma ei tule ja ei luba ka sinul seda teha. Ja kui närvid alt veavad, siis mõtle mõnele toredale ja lõbusale sündmusele - näiteks oma matustele! Usu mind, see aitab ning sa muutud ka ise koheselt paremaks inimeseks! 

Debiilsetel eneseimetlejatel ja  loomavihkajatel pole mõtet minult normaalset suhtlemist oodata! Vat seda eeldagegi enne, kui numbrit 53 230 230 valima hakkate ja oma nutulaulu lahti lööte!"