26. veebruar 2020

Vastuseks Rain Koolile: "Lemmikloomade ökoloogilise jalajälje suurus ei ole tabuteema!"

Arenenud riikides on ühe toakassi ökojalajälg suurem kui aafrika külakeses elavate kõigi inimeste oma kokku. Olen sellest kunagi ka kirjutanud, kuigi mitte omaenese tarkusest vaid tsiteerisin üht teaduslikku artiklit.

Pole see tabuteema ühti. Metsloomi, eri liike ja eri mandritel sureb praegu välja enneolematul hulgal. Alati ei pruugi inime süüdi olla - suuri väljasuremisi on ennegi olnud ja mitte korra, aga meie liiki polnud siis veel olemaski.



Inimene on allutanud endale kõik loomad kas ohutusest, mugavusest või vajadusest. Ajad on muutunud ning uus aeg toob kaasa uued inimesed ja uued arusaamised. 
”Ajakirjanik Rain Kooli arvab, et planeedi päästaks lemmikloomade pidamisest loobumine.” Vähe tõenäoline ja ei hakka mina siin vaidlema.

Ka inimese poolt sunniviisiliselt kodustatud tapaloomad on ju eelkõige egoismi ja mugavuse küsimus, sest jahile ei viitsi keegi enam väga minna. Keelustaks need ka korraga ära? Ei-ei-ei - toidutagavara ju! Seega "kasulikud" loomad" reostagu ja raisaku niipalju kui tahes ning neid võib ka kohelda nagu tundetuid lihatükke!


Tõsi, koertel ja kassidel pole enam endist funktsiooni. Obestel ka mitte. Ometigi pole see päris tõsi, sest mingi funktsioon neil siiski on ja nimelt on nad väga suurele hulgale inimestest vat, et ainsaks kaaslaseks ja motivaatoriks edasi elada. See polegi ju tegelikult nii väike asi!

Äkki keegi veel on näinud üht rootsi dokki, kus pajatati individiualismist, mis on võtnud päris hullud mõõtmed. Aina rohkem inimesi eemaldub ühiskonnast ja ka oma perest. Indiviid on oluline, kõik sidemed ja muu koormab! Muide, ka lihased lapsed ja vanemad nende seas! Ja nii nad elavad ja surevad omaette ning leitakse hunnik aastaid hiljem tühjast korterist.

Oli tähelepanuväärne, et enamusel neist "leitud skelettidest" polnud lemmikloomi. Siia võiks lisada veel sada viidet artiklitest, mis käsitlevad suitsiide. Nii, et praktiline ja lausa ekstensiaalne vajadus on ka lemmikloomade järele tegelikult täitsa olemas. Loomulikult mitte kõigile, sest aukartustäratav on ka nende inimeste hulk, kes hävitaksid kogu teistmoodi elava enda ümber. Ka teistmoodi inimestele ja võhivõõrastele nad muide ei halastaks kui just omakasu mängus pole.

Kodukassid on ennegi hammaste vahele jäänud. Soomes on nad vist lausa võõrliigiks kuulutatud. Jah tõesti nad püüavad üksjagu linde kinni ja murravad maha. Enamasti instinkti, mitte tühja kõhu ajel. Ometigi ei kipu ma neid iga laternaposti külge üles pooma. Vähemalt mitte enne kui inimene lõpetab miljoneid linnupoegi tappes pesitsusajal metsades purjus idioodi kombel laamendamise ja märatsemise.

On fakt, et paljud inimesed tapaksid üleüldse kõik loomad-linnud maha. Seejärel võtaksid nad ette haiged lapsed ja raugad - mõttetu kulu ja niigi napi ressurssi ajuvaba raiskamine ju! Lisaks ei suuda need ka vastu hakata. 

Mida hullemaks meil lood kliima ja elukeskkonnaga lähevad, seda rohkem me teineteise kõrisid läbi närima ja süüdlast otsime hakkame . Ka see on fakt ja asi on inimloomuses.

On veel üks fakt - enamusel liikidel ja loodusel pole inimest üleüldse vaja. Meil on neid vaja, aga püüa sa seda mõnele oma naba imetlevale kaasaegsele materjalistist egoistile öelda! 


Loomulikult jätavad kõik me teod jälje ja kulutavad mingi osa mingit ressurssi. Ka lemmikloomadel on oma osa. Keegi ei vaidlegi sellele vastu, aga kas on ikka päris kohane elevanti ja sääske võrrelda?

Pidu on varsti läbi kui samamoodi jätkame. Habras looduslik tasakaal on maakeral kohe varsti pöördumatult kadumas. Teaduslikud uuringud ja igasugu mõõtmised kinnitavad seda üheselt. Kes on süüdi? Loomad, olgu nad metsikud või kodused, kohe kindlasti mitte!