Jooksime oma pool tundi. Ruudil oli rämedalt lõbus. Aadul ja Heikil mitte nii väga.
Tuleme tagasi ja korraga vajub plätu koos jalaga kuskile pehmesse! Heiks astus sisse. Ats ja Ruts mitte!
"Kuradi kurat! Kuidas on võimalik ühelt üüratuma suurelt põllult üks pisike õnnetu sitahunnik üles leida!? Ruts kurat!"
Oleks pidanud ikka vast snaipriks hakkama. See täpsus ja osavus hakkavad juba ennastki hirmutama ....
