06 juuni 2019

"Lääne-Viru jahimees! Su koer on meie käes!"

"Tere.

Leidsime tee äärest koera.. Ei oska midagi peale hakata..
Tundub, et on väga nälgas. Lähedal majadest ei pidanud olema.

Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa vahel, Kaasiksaares, Avinurme ja Venevere vahel.", kirjutas 
Erle Viltrele viimases hädas ka Loomapäästegrupile.

"Lööks sita maha? Koer ei tohi ju üksi jõlkuda! Peremees on ise süüdi! Koer teeb ju metsasukatele liiga ja ainult inimene tohib neid tappa!", mõtleb jahimees loodusele suure heateo tegemise agenda all tavaliselt suvalisele hulkuvale koerale kuuli pähe kihutades.


Vene ajal tehti seda uhkelt ja avalikult. Eesti ajal salaja ja vaikselt. Pole mõtet ju mingi tühise peni pärast jama kaela saada. Ega nagunii midagi ei tehta, aga ikkagi.

Mida teha aga vabalt jõlkuva jahi(mehe)koeraga? Lööks sita maha? Kasvõi kättemaksuks!? Pärast ütleks, et ei tea midagi või puhas enesekaitse, sest elajas ründas! Või ütleks hoopis, et kaitseme ka metsloomi - neil kõigil ju praegu pisipere ja jahikoer on koolitatud killer?

Las ta pere tunneb ka seda valu ja las siis seletab lapsele kuhu Muki läks. Vaevalt, et see neid üldse huvitab ja võtavad uue "töövahendi". Loodetavasti ma eksin, sest kõik jahimehed pole ühesugused ...

Õnneks pole loomapäästjad jahimehed ja omanik ärgu üldse sapisigu. Ei lase me su koera maha! Roikaga pähe ka ei löö! Hoopis pai teeme ja süüa anname. Maanteelt koristasime ka ära ja paneme kenasti pesasse magama.

Kiip oli, aga registris mitte. Kasvataja leidsime üles, aga ühendust pole veel saanud. Võta ühendust omanik ja tule oma koerale järele - 53 230 230

Aitäh Erlele hoolimast, sekkumast ja abi otsimast!