10 juuni 2019

"Jeee! Mägrahakatis sai loodusesse tagasi!"

Esimene katse mägrapoissi ühe pere juurde sokutada ebaõnnestus. Ei võetud vist omaks ja sealt uru juurest tegi ta igatahes minekut

"Kahe kilomeetri kaugusel on veel üks mäkrade asurkond. Äkki läheb seal paremini?", pakkus jahimees, kes meid nõustas ja urud ette näitas.

Metsaloomade aitamine on Eesti riigis vat, et keelatud ja seetõttu me nendest eriti ei räägi. See ei tähenda muidugi seda, et Loomapäästegrupp vigastatud metsaasukad surema jätaks.Ühtekokku on meie gängis ca 30 inimest, kes siis ühte või teist metsikut liiki tunnevad ja niimoodi loom haaval me vastavalt vajadusele neid ka siis aitame.

Selle mägrahakatisega oli selline lugu, et ta leiti maantee äärest ja arvati, et auto sõitis otsa. Ei sõitnud tegelikult ja ilmselt sai pisike hoopis kuumarabanduse kui kodunt liiga kaugele maailma avastama läks ja ää väsis. Ilm mõjub loomadele-lindudele täpselt sama laastavalt kui meilegi. Loomaarst igatahes mingeid vigastusi ega haigusi ei leidnud.

Head inimesed meie hoiukodust putitasid ta jalule.Tuli jälle end mägra hingeeluga kurssi viia, sest igapäevaselt neid ju ei trehva ja siis ununeb kõik ära. Vabastasime sama koha lähedal, kust leiti ja tegime kõik nagu metsaga rohkem sina peal olevad inimesed õpetasid. Lõpp hea, kõik hea. Vähemalt loodame.

Tänan kõiki asjaosalisi, kes mägra ravi, taastumise ja loodusesse vabastamise juures abiks olid. Vabandage, et nimesid ei maini, aga nii on teile endile selles Eesti-nimelises loomavihkajate paradiisis parem. Saate veel trahvi "riiklike loomakaitseametnike" käest ja seda pole küll vaja!