18 september 2018

"Loomapäästegrupp? Millega need veel tegelevad?"

„Oi, andke andeks, aga ma ei saa kohe vigastatud looma juurde tulla, sest olen tööl või puhkusel või lastevanemate koosolekul või tuhandes kohas veel. Olge mõistvad, sest me oleme siiski vabatahtlikud ja ei saa kohe reageerida! Aga kindlasti annetage meile!“ 

Taoline on stamplause, mida väga paljud loomadele abi otsinud inimesed kuulma peavad ja vihastada pole kellegi peale, sest nii see vabatahtlik värk käibki. Ja no tõesti ei saa ju jurist kohtuistungilt, perearst patsiendi juurest või müüja poest lihtsalt niisama minema jalutada, et auto alla jäänud loom kiiresti kliinikusse viia.


Kõige vähem kasu on taolisest "vabandavast mulast" teepervel murtud kontidega lebaval loomal või linnul. Tal on valus ja abi saabub ehk mõne tunni või päeva pärast. Häbi on taolise mannetuse pärast! Kahju on loomast, et ta põrgupiinu taluma peab, aga teha pole justkui midagi?! 


Saab ikka teisiti teha küll ja asi on mõtlemises kinni. See hakkabki Loomapäästegrupp MTÜ-d teistest ühingutest loodetavasti eristama. Loomulikult ei toimu kõik kohe ja praegu, aga meil on vähemalt Suur Plaan, mis ei pruugi laitmatult tööle hakatagi, aga me vähemalt proovime.

Mõtlesin kaua, et kes küll need vennikesed on, kes saaksid tööl olles ka loomadega toimunud õnnetustele kiiresti reageerida ja välja mõtlesin – need tüübid on taksojuhid. Rääkisin ühe firmaga ja teisega, aga vastus oli laias laastus üks ja sama: 


„Ei meie loomi vedada taha! Nad on sitased-tatised-verised ja lisaks on väga paljud inimesed allergilised loomakarvade suhtes! Ei meie loomi vedada taha!“ 

„Kuidas nad arsti juurde saavad kui peaksid näiteks haigeks jääma ja inimene takso kutsub?“

„Ei tea ja ei tahagi teada! Mõned juhid ja firmad võtavad lemmikloomi peale küll ja helistagu neile.“

„Millised firmad seda teevad?“

„Ei tea! Otsi netist! Ei meie loomi taha vedada, sest siis peab iga päev ka põhjalikult autot pesema hakkama! Kes see ikka viitsib?“


Jutt selge ja arusaadav ning, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – järelikult tuleb taoline taksofirma luua ning loomi sõidutama soostuvad juhid saavad soodsamad tingimused kui "inimeste vedajad". Firma on loodud ja vastav lubagi saadud. Ka esimesed üksteist juhti meie oma vabatahtlike armeest on lubanud tööle hakata. Vat sellise skeemiga tekib siia riiki üksjagu masinaid, kes loomi aitavad ja sõidutavad. Ei midagi keerulist ja peaks nagu toimima küll? 




Omaette ooper saab olema kiirreageerijate ehk loomade kiirabikaubikutega. Neid inimese veoks väga tellima ei hakata ja ainult loomade transport juhti ära ei toida. Lahendus on esialgu vähemalt Tartus ja Tallinnas olemas ja eelkokkuleppe kohaselt hakkavad need juhid kulleritena ringi vurama. 


Palgalisa toob lemmikute vedu, aga õnnetustele reageerimise eest nad pappi ei saa ja see jääbki vabatahtlikuks tegevuseks. Tõsi, reageerimiskohustus on neil vaatamata sellele olemas ning taoliste juhtumite kütusekulu taob kinni Loomapäästegrupp MTÜ annetustest. Taksofirma hakkab omakorda neid kaubikuid sponsorluse korras remontima.

Kui kõik üksipulgi lahti kirjutada, siis saaks see üllitis sama pikk nagu Tolstoi „Sõda ja rahu“ ning ei hakka teid sellega kenal sügisel vaevama. Loomapäästegängi loomine ja start oli ülivõimas ning pälvis inimeste heakskiidu ning toetuse. Kõik läks kuidagi liiga libedalt, aga esimesed tagasilöögid on praeguseks käes ja nimelt hüppasid kiirabibussid soetama pidanud sponsorid alt ära ning nüüd üritan nende ostuks raha laenata. 

Tundub nagu lihtne ülesanne, aga tegelikult on paras jama majas, sest päriselus ei huvita loomade kannatused suurt kedagi. Pole hullu! Tuleb muudkui ustele koputada ning oma seisukohti selgitada ja küllap mõni empaatiavõimelisem kodanik lõpuks ka käänduse või selle va rahanatukse annab. Seejärel saaks keskenduda juba taksofirma käivitamisele, sest ka seal on vaja musttuhat asja alates lepingutest ja lõpetades kasvõi vastava äpi, printerite ja plafoonide-kleebiste soetamisega. 

Paneme siis gängi prioriteedid ja tulevikuvisiooni paika:
  • Loomapäästegrupp MTÜ eesmärgiks on reageerida eelkõige loomade ja lindudega toimunud liiklusõnnetustele ja tagada parim saadaolev ravi. 
  • Teine prioriteet on koostöös VTA ja politseiga kodudes väärkoheldud loomade võõrandamine, ravimine, sotsialiseerimine ja uute omanike leidmine. 

Koostööpartneriteks on loomakliinikud, loomakaitsega tegelevad MTÜ-d, politsei, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ja Päästeamet. Viimasega toimuvad ka parima tegutsemismudeli väljatöötamiseks läbirääkimised. Kaugemaks eesmärgiks, kui "Eesti projekt" end õigustab, on laiendada seda tegevust ka Läti, Leedu ja Soome Vabariikidesse, kusjuures selleteemalised kõnelused on juba alanud.

Toon paar näidet ka, et asi selge oleks:

*Koer on putku pääsenud ja jalutab rahulikult küla vahel või tänaval – EI OLE MEIE ASI!

*Koer on segaduses keset sõiduteed ja võib alla jääda – ON MEIE ASI!

*Laudas elavad 100 kassi – POLE MEIE ASI KOV-i TÖÖD TEHA!

*1 kiisu 100-st on silmnähtavalt väga haige ja vajab viivitamatut abi – ON MEIE ASI!


Loomulikult käime viskame ka lühikestele kettidele ja nirudele kuutidele pilgu peale, aga vat sellega tegelevad nüüd küll need vabatahtlikud, kes lähevad siis kui viitsivad ja saavad.

Loomapäästegängil on koduleht valmis ja nagu isegi näete, siis osad piirkonnad on veel täitsa ilma juhtideta. Kes tunneb, et tal on tahet ja mahti aktiivsemalt mässata, andke aga teada – info@animalrescue.ee või täitke kodulehel asuv ankeet.


Meie gängil on ka Facebookis leht olemas, aga oleme loomas ka piirkondadele eraldi gruppe, sest kes see ikka oma kodukohas asju paremini mõistaks ajada kui kohalik rahvas ise. Eks ole? Vaadake aga ringi ja ka sinna võite end vabatahtlikuna rahulikult kirja panna.

„Miks ma selle kirja sain?“

„Aga sellepärast, et oled ennast meie gängi kunagi vabatahtlikuna kirja pannud“

„Ahsoo, vist panin jah pärast mingit kurba kassilugu, aga ega mul väga aega ei ole.“

„Kas tõmban nimekirjast maha?“

„Ära tõmba, las ma olla seal, äkki juhtub midagi huvitavat“


Ka sellised „ahsoo, vist kunagi liitusin“-tüübid võivad julgelt lasta end nimekirjast maha võtta, sest ega loomadest teil ju kasu pole. Meil ka mitte ja ärge häbenege, sest emotsiooni ajel liitumine on inimlik ning me ei mõista süüd kui te pärast tunnete jahtumist tegelikult loomi aidata ei saa. 


„Küll sa oled ikka loll, et kõik plaanid ilmarahvale välja rääkisid!“, hurjutavad nüüd mõnedki.

Pole ma napakas ühti ja tegelikult olen ma hoopis väga laisk ning soovin, et keegi need mõtted minu eest ise teoks teeks. Ja kirujad ärgu väga hingeldagu, sest ega ma kõiki kaarte nüüd lauale ka ei visanud ja tulusamad asjad jätsin mõistagi enda teada. 


Selles on neil mõistagi tuline õigus, et loomakaitse toob karmilt palju sisse ja Valner raisk aitab elajaid ainult papi pärast. Ka Eesti Panga analüütik pakkus antud projekti tootlikkuseks ainuüksi esimesel aastal 12 miljonit eurot. Kogu projekti käivitudes möödume majanduskasvuga isegi Hiinast. Vat nii, aga kui selle reageerijate grupi tööle saan, siis astun sellest teemast eemale ja hakkan hoopis uue asjaga tegelema. 

„Millega siis?“ , pärite kindlasti.

„Metsloomahaiglat hakkan looma! Ka see on öeldud lootuses, et niisama käratsejad ja tühja jutu puhujad endid liigutama hakkaksid ja selle ise ära teeksid. Siis ma saaksin rahulikult edasi vedeleda ja rasva koguda.“

  • Koduleht on töös ja tuunime seda jõudumööda paremaks – www.animalrescue.ee
  • Loomade hädaabinumber on endine ehk 53 230 230 
  • Vihjeid haigete ja piinlevate koduloomade kohta ootame – help@animalrescue.ee
  • Annetustelefon, mille kaudu saate toetada meid 10.- euroga on – 900 23 23 
  • Arveldusarve on kah olemas: EE437700771003183318 (LHV) 
Gängi pealeht Facebookis