meil elavad vaid ohvrid,
kohus rügab, raha voolab,
ostke suuremad kohvrid.
Lugege raha, kel on. Mul on ja loen hommikust saati. Rahustab väga. Ei mingeid vaimseid kodus passimise häireid. Nüüd tean miks pankurid totakalt naeratades ringi käivad.
Kust ma raha sain? Väga lihtne - kirjutan kirjakesi. Eile näiteks kirjutasin Peaministrile ja väitsin, et koolis katsus ta mu nokut.
Vaatamata sellele, et sel ajal kui ma koolipinki nühkisin, kandis tema alles mähkmeid, ta siiski maksis. Tark naine - seda kisa teles ja lehtedes ei jõuaks keegi ära seedida ning häbimärk oleks otsa ees elu lõpuni.
Tahan veel raha. Täna kirjutan Presidendile. Millisel sajandil ja millist kehaosa ta mul küll käperdas? Küll meelde tuleb. Peamine on osata usutavalt nutta. See tahab veel harjutamist.
