9. oktoober 2018

"Tilluke koerake jäi maanteel autode vahel ellu ja jõudis koju tagasi! Aitäh Elly Eilart!"

Hädalisi sulelisi ja karvaseid tuleb kogu aeg nii palju peale, et vanad lood ununevad sootuks. 

Täna lahendan vähemalt ühe kalavõla ära ja mul on hea meel teatada, et Loomapäästegängi hoole alla sattunud tilluke Muska on õnnelikult oma perenaise juures tagasi.

Tilluke koerake kakerdas Harjumaal, Kirdalu külas otse keset sõiduteed ja on suur ime, et 90 km/h sõitvad autojuhid taolist "musta täppi" üldse tähele panid ning temast üle ei sõitnud. Sattus sinnakanti ka nooruke Elly Eilart, kes lihtsalt ei saanud koerakest saatuse hoolde jätta.


"Tere!

Eile jooksis Viljandi maanteel autode vahel ringi väike emane koer. Ei saanud teda sinna jätta ja tõin ta koju. Koer oli kõhu alt ainult natukene liivaniiske. Tegin pildid ja panin FB gruppidesse. Sõi ja jõi korralikult ning ilmselt on vanema ealine arvestades hammaste seisukorda. Tundub, et koera eest on hästi hoolitsetud ja teda on korralikult söödetud.

Kahjuks ei ole keegi tema vastu huvi tundnud. Helistasin eile ka Saku valla inimesele, kes peaks andma loa hoiupaika viimiseks. Nüüd kirjutangi Teile, sest SINNA hoiupaika ei julge teda saata. Endal on kodus kaks koera ja kolmandat ei plaani võtta. Meie koertega ta läbi ei saanud, aga inimestega on väga sõbralik. Kiipi kontrollinud ei ole."


Nii Muska meie hoole alla sattuski ja esimese asjana viisime ta Kopli loomakliinikusse tervise ja kiibi kontrolli. Viimast mõistagi polnud paigaldatud nagu maakoertele ikka! On tavaprotseduur, et teeme leitud loomadele kõik vajalikud pookimised ning paigaldame ka kiibi. Nii läks ka Muskaga. Loomaarst Kelli Lomper hindas tema tervisliku seisundi igati hea olema:

"Ta võiks natuke kõhnem olla, aga tervisega on küll kõik täitsa korras. Ka süda lõi nagu kellavärk."

Selleks ajaks oli ka koerakese pererahvas endast juba teada andnud:

"See on mu poja koer, aga elab minu juures. Eile otsisin teda kõikjalt, aga ei leidnudki. Nii hea, et ta elus ja teie juures on. Kartsin juba, et äkki jäi auto alla!"

"Kas saate talle ise järele tulla?"

"Ei saa, mul pole autot ega lubegi. Aga viige Muska Rahumäe jäätmejaama, poiss töötab seal."


Poeg palus siiski, et äkki leiame võimaluse koer ise mammi juurde Kirdalu külla tagasi viia.

"Õukei, mu vanamees elab samas külas ja teen tema juurde asja. Siis viin ühtlasi ka kutsa su emale ära."

Autosõit Muskale kohe üldse ei meeldinud. Kiunus ja hädaldas kogu tee ning ei püsinud kuidagi paigal. Küll ta tahtis armatuuri peale ja alla ronida. Seejärel korraldas aga korraliku koeraralli tagumise ja esimese istme vahet sõeludes. Lõpuks sai see piin otsa ja keerasime taluväravast sisse. Perenaine oli juba õuel ootamas ja Muska sai õrnalt lausutud noomitused kätte:

"Kus sa olid paharett? Ma nii muretsesin su pärast!"

"Lõpp hea, kõik hea!"ning suured tänud Elly Eilartile, et ta masina kinni pidas ja maanteel kakerdanud koerakese elukese päästis.

Võtke eeskuju ning pidage ikka ja alati oma plekist monstrumid kinni kui loomad-linnud teel on!

Tegelikult läheb see lugu aga veelgi paremaks, sest tänu Muskale saavad päästetud veel kolm loomakest.

"Kes? Kus? Mis? Kuidas?", tahate kindlasti teada. Kannatage natuke ja ka neist hädalistest pajatan teile juba õige pea.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar