13 oktoober 2018

"Vähemalt ühe kajaka sain siiski loodusesse tagasi lasta!"

Lindude saatus on reeglina karm kui nad peaksid kurja inimese, kassi või autoga kokku juhtuma. Eilne murekiri:

"Tere õhtust Heiki! Täna peale 14.00 tulistati õhupüssist tuvisid. Ümera 12 maja juures. Üks tuvi suri ära otse inimeste silmade ees, teised olid ka leitud juba surnuna. Mida saab teha?"

Polegi midagi teha, sest linnud olid surnud ja tulistajat keegi ei märganud, Kuuldi ainult plaksatusi kui relv tinaplönni teele saatis.

Seda suurem on aga rõõm kui neid tiivulisi siiski ka vabaks lasta saab. Just nii läks Keila kajakanoorukiga, kellel me ei tuvastanud ühtki tervisehäda. Ainult aju polnud röntgenpildil näha, aga küllap see on normaalne, sest arstid pole seda organit ka näiteks minul suutnud tuvastada.

"Ma jään sulle nüüd võlgu!", lausus tuvile abi otsinud kena naine.

"Jääd küll ja see teeb umbes viis vahekorda!"

"Nõus, aga sa pead ju siis Keilasse tagasi tulema!"

"Ikka tulen! Selliseid asju ma juba ei unusta ......."