27 oktoober 2018

"Jätkame hääde lugudega. Päris tegus nädal oli!"

Rõõmustamiseks põhjust andis see nädal küllaga:

1. Assaku-Reks taastub nii, et kolin taga ja uus koduke on teda ootamas.


2. Kirdalu-Kalle elas opi üle ja saab peagi uude koju!

3. Kirdalu Malle elas opid üle ja sai enne planeeritud aega juba päriskoju, sest ka uus perenaine oli pädev ta eest hoolitsema. Parem ongi kui uus pere mässab ja vaeva näeb - seda kiiremini usaldus tekib!

4. Happy ehk Mimi on taastunud ja võimalik kodupakkuja on endast teada andnud.


5. Ingliste külast putku pannud ja auto alla jäänud Ferdinandi eest hakkab ilmselt pärast seda kui peremees ta ära tappa lubas, hoolitsema perekond, kes vigastatud koera Tallinnasse toimetas. Annaks jummel, et tagakäpp taastuke ilma suurema sekkumiseta ja siis pole vaja ka pappi nuruma hakata.


6. Perenaise üle elanud Juuli on uues kodus ja paksult rahul.

7. Auto alla jäänud Jõgisoo-Lucilla elas opi üle ja leidis taas tee oma perenaise juurde.

8. Võttis aega, mis ta võttis ja olin valmis juba käega lööma, aga unistus päris oma "Animal Ambulance-dest" hakkab teoks saama - kaks massinat on praktiliselt käes, kolme jaoks vaja veel raha laenata. Jeeee! Süües kasvab aga isu ja nüüd ma tahan ka seda päris-päris õiget kiirabi masinat ning mis põhiline - mul on olemas ka mingi ähmane plaan kuidas see õnnestuda võiks. Sõber lausus, et pidin olema sama loll nagu mõni hull kassimutt:

"Normaalne mees ostaks tibimagnetist uue maasturi sama raha eest, aga sa ostad hunnikus kasutatud busse kokku! Pöördu psühhiaatri poole. Ausalt ja tee seda päris ruttu enne kui täitsa segast peksma hakkad!"

9. Isiklikus plaanis rõõmustab mind kõige rohkem mu enda Taadu-Aadu. Tüüp võttis paar päeva tagasi kätte ja otsustas kondi nurka visata. Tarisin ta kohe arsti juurde ja keerasime Sõle kliinikus selle minu suhtes ülimalt pahatahtliku ja ebaõiglase plaani tuksi! Õukei, nõustun, et olen loomapiinaja!

Hinge tõmbas korraks kinni ja silma märjaks ka ning olin isegi paar päeva täitsa kodune, et juures olla kui see lurjus end "minekule" sättima hakkab.

"Kuule vana tõbras! Püüa sa vaid praegu maha surra ja mind maha jätta! Hakkad iga päev tappa saama ja riputan su korjuse aknast teistele hirmuks välja!"

Mõjus ja eluvaim tuli laksust tagasi. Täna on ta juba päris kobe, kuigi pärast tõenäolist insulti jäi Taadu ühest silmast pimedaks.

Päris hea nädal - oli nuttu ja naeru ning täna tundub, et see loomade pärast ristil rippumine tasub ära küll. Toetajatele tänud! Ilma teie abita ei suudaks me ühegi eluka elunatukest päästa!