Päike hakkab mere tagant välja piiluma, laisk teine, kohalik aeg juba kaheksa läbi. Peaasi, et tuleb. Paar päeva oli kena, aga eile vihmane. Ruudi arvas pärastlõunal, et lähme päikest otsima. Mõeldud-tehtud ja nii me mõnisada versta lõuna poole kimasimegi.

Taas ühes oma lemmikkohas ja siia jääme lausa kauemaks kui ilma on. Mul isegi mingi "suur plaan" selle linnaga ja õnnistaksin oma edeva jalgratta korralikult sisse. Esimesena kiman ühe tuttava apelsinipuu juurde - mulle kohe nii meeldib selle all pingil istuda ja siis passin ammulisui nagu poleks varasemalt apelsine näinud. Aeg nagu seisaks ja looduslik stressirohi ilma rahata käes nagu naksti. Seejärel vanalinna, sest ka see on seni täitsa avastamata koht.

Lühkarite ja plätudega pingutasin korralikult üle ja sain veidi külma - nüüd on kogu maailma tatt mu pisikeses ninas. Appi! Laias laastus on kõik nagu varasematel aastatel, kuigi natuke jahedam. Mobla on odavamaks läinud. Eelmisel korral maksis 100 giga netti 15 eurtsi kui õieti mäletan, nüüd tuli 300 eest 20 välja käia. Vaata telekat kasvõi hommikust õhtuni, aga vaevalt ma seda üldse sisse lülin.

Oleks nagu linnas, aga samas ka mitte. Siin selline poolmetsik rand, kus Ruudi saab vabalt joosta. Masina nina ees põõsastes on jänkude elupaik, aga neid pole veel näinud. Loodetavasti on ikka elus, sest tulvaveedest siin küll märke pole. Rahvast ka (veel) põle. Vähemalt öösel jagasime kogu seda küllust vaid itaallastega, kes enne meid oma camperiga juba siin olid.

Tehnika peab vastu ja nädala lõpus mägedes panen nii masina kui enda sõiduoskuse taas proovile. Läheb andmiseks ja vallutame ka need tipud, mis vanale suksule üle jõu käisid. Siis lähen tuttavatele ka külla, need elavad sealsamas. Saigi nagu lühidalt ette kantud. Ahjaa, Paldiskis oleme kui keegi aru ei saanud. Mõnusat algavat päeva meile kõigile!