"Soomlast" puhusin oma paarkümmend aastat tagasi üsna hästi. Täna ei räägi enam üldse, kuigi aru saan peaaegu kõigest. Andsin ühe inteka neile, äkki oli 2019 - jeerum, sure häbi pärast ära. Nii mööda läks kõik. Targem vaiki olla. Täpselt sama lugu vene keelega pärast maalt linna tagasi kolimist - vaene toimetaja polnud vist elu sees nii palju lõikamisi teinud, et mu jutt normi saada. Venkudega suhtlemist ikka vähesel määral on ja läbi häda saab hakkama. Vähemalt ropendada oskan taas peaaegu perfektselt.
Oma tittedele rääkisin ikka, et olgu nende teiste ainetega nagu on, aga keeltega andku takka, sest see annab vabaduse ja eelise. Hispaania keelega saab hakkama megapaljudes riikides. Väga ahvatlev ja täna sattuski nagu tellitult mu kõrvale parkima pesuehtne hispaania keele õps. Veidi selline hipi-tüüpi, kõikide hipide lemmikkaubikus. Vähe sellest - ta ajab just gruppi kokku, et palgalisa teenida. Kuus nädalat ja siis võin üritada juba mõnda senjoorat sebida.
Rääkisime oma pool tundi ja väga lõbus oli. Ikka uuris miks ma just siia tagasi tulen? Väga lihtne - soe kliima, loodus ja sõbralikud inimesed. Lisaks sobib mulle ka selline veidi "pohhui-suhtumine", mis on "orlung-riikidega" võrreldes lausa võrratu.
Vahetasime numbreid ja meiliaadresse. Lubas üksikasjaliku plaani saata. "Oled sa ikka kindel tulija," pinnis ta lõpetuseks. Nüüd panin juba eestlaslikku pidurit:
"Ära nüüd peruta! On rohkem kui kindel, et kuus nädalat ma vast siin linnas küll ei passi. Lisaks pole ka motivatsiooni, sest kellega ma nii väga ikka räägin. Kui veel mõni naiska silma jääks, siis oleksin suisa nii motiveeritud, et õpiks kohe ühe nädalaga kõik ära."
See viimane pidavat kõikse väiksem mure olema, sest tal olevat üksikuid sõbrantse omajagu ning kindlasti mõni neist soovib ka ühele põhjamaa mehele keelt õpetada, tavasid tutvustada ja riiki näidata.
Appikene ja bueno lugu ikka küll! Nii need jamad enamasti algavadki, aga mind pühendunud šovinisti juba ei peta! Hakkasime Ruudiga koju tulema ja lausa jalgsi. Tundub, et ohutum on jääda vene keele juurde. Või siis ikkagi mitte? No kurat, koolivormi ma nüüd küll ostma ei hakka.
