Õhtune chill. Siinkandi lemmiklaisklemine täpselt õiget masti puu all. Kellaaeg on kah õige ja päike loojub. Valgus ja varjud on sellised õrnad nagu mulle meeldib. No grammike võiks veel hämaramaks minna. Kohe läheb ka, sest siin käib see käbedalt. Lõpuks päriselt soe ilm oli, päeval lausa palav, kuigi väga valju tuulega. Vahet pole, sest see samuti soe, mis ei lõika läbi vaid pigem paitab ja hellitab.

Istume Rutsiga ja ootame, et apelsin pähe kukuks. Äkki tuleb mõni tark mõte? Näiteks antigravitatsioonist. Muide, see Newtoni jutt õunast oli jama. Käisin temaga samal ajal koolis ja tüüp lihtsalt mõtles kogu loo välja. Kaasaegsed olid sama meelt. Isaac polnud inimesena üldse lahe tegelikult, tuleb kahjuks tunnistada.

Ei tea, mis kamm mul nende apelsinipuudega on? No lihtsalt rämedalt meeldivad. Sidruni omad mitte. Ilmselt on asi värvides - täpselt õiget värvi oranž on täpselt õiget tooni rohelisega paari pandud. Muideks, püüdsin seda koosmõju tabada ka loomapäästegrupi logot kujundades. Eestis on ka ilusaid puid ja ega kartulipuud nüüd apelsinidele alla küll ei jää. Näiteks Rapla roosa ja Keila kollane on sellised sordid, mis silmale ja hingele samuti suure pai teevad. Seda teate vast isegi.