01 veebruar 2026

Nagu niuhti jõudsingi arvutisse. Ainult neli päeva võttis aega ja olge te kõik südamest ära tänatud, et hallpead austasite ja kulupead kummardasite. Päris maha veel ei maksa kanda, sest mehed saavad nähtavalt vanemaks teatavasti ju 65 aastaselt. Naistega on muidugi ebaõiglaselt hoopis teine teema, sest tunnustatud teooria kohaselt on 15-25 aastane eelvanamutt, 25-45 poolvanamutt, 45-65 peaaegu vanamutt, 65-85 täisvanamutt, 85-115 ürgvanamutt. Edasi läeb ainult hullemaks.

Muahahaa, igavesti noor vanaätt sai ära panna. Nüüd asjast ja jubedamast jubedast kogemusest, millega me Ruudiga sünnipäeva tähistamisel kokku puutusime. Mõistagi me vanad joodikud läksime õhtul baari ja kukkusime kaanima. Lausa hommikuni välja tinistasime. Varavalges hakkasime koju kakerdama, aga kõik tundus kuidagi teistmoodi. Mida värki? Kus lumi on? Ära varastatud? Ruts teadis rääkida, et alates sellest aastast hakati pealinnas sookvoote rangelt täitma ning nüüd on pooled prügivedajad ja kojamehed naised. Selge pilt, sest naiskad ongi suuremad korraarmastajad. Loogiline!

Kõmbime edasi, laulsime täiest kõrist rahvalikke laule ja ka sellest, et maa tuleb täita lastega. Mina oleks kohe täitma hakanud otse linnatänaval, aga polnud kellega neid lapsi teha. Jõudsime lõpuks Koplisse. Koht nagu õige, aga pole nagu ka. Mis jama see on? Täitsa Kopli meri, aga kuidagi suuremate lainetega ja palju sinisema veega. Ja mida nad mändidega on teinud? Hoopis teistmoodi näevad välja.

Uus linnakujundus? Imelik. Väga imelik ja kahtlus hakkas hinge pugema, et oleme taas eksinud. Mälu veab alt ka juba. Õige veidi. Vanamoor ei lase mind tegelikult ilma sildita enam kodunt väljagi. Kirjas on seal:

"Tere, minu nimi on Heiki ja olen vist natuke eksinud. Talutage mind palun Stromkale."

Ma pole sellest kirjast senini suurt sotti saanud, aga moor ütles, et nüüd peab kõigil olema. Mingi uus mood vist ehk nagu lipsu asemel? Ma pole hakanud mooriga vaidlema selle tühja pärast, sest ta teab neid asju paremini.

Jõuame nurgapealse vaateaknani, mis oli imekombel oli juba lahti. Soojade saiakeste lõhna kõik kohad täis, aga ma pakkusin näitsikule, et tuleb hakata hoopis patriootlikult maad lastega täitma. Ta arvas, et söögu ma enne ikka kõht täis, sest muidu kõngen äkitselt juba eelmängu alguses maha. Ma siis ostsin neid saiakesi. Ruudi tahtis ka vaniljega kui on värsked. Loomulikult on värsked, sest vana saia müümine on siinkandis hullem kuritegu kui tapmine ning selle eest juba tingimusi karistusi ei määrata. Kohe kinnimajja ja kauaks!

Edasi kõndisime vaikides ja nosisime saiakesi. Mekkisid hästi ja põrgusse need õige toitumise reeglid. Korraga ajab Ruudi silti "Saint-Tropez" nähes silmad punni ja vaatab mulle nõutult otsa. Seda asja ma mäletan hästi, sest Koplisse toodi palju pagualasi ja see peaks tähendama nende keeles "Põhja-Tallinnat." Fakt!

Kõmbime siiamaani, aga õiget maja, kus elame pole veel leidnud. Jalad juba tulitavad. Kahju, et ma sildi ikka maha unustasin. Mälu - issand kui vahva täppidega sõna, aga selle tähendus on minu jaoks natukene ajas kaduma läinud. Äkki pole vaja sinna koju jõuda, sest vanamoor on raudselt nii tige, et valab meid momentaalselt nii füüsilise, vaimse kui majandusliku vägivallaga üle? Jeerum küll! Kindlasti hakkab veel tänitama, et ta ju käskinud juba ammu mul joomine maha jätta.

Seda ma ei saa teha. Miks? Seletan. Vaatasin Elton John eluloofilmi. Alguses oli ta joodik, aga jättis maha. Siis hakkas narkomaaniks. Jättis ka selle pahe maha ja hakkas hoopistükkis homoks. Kõik kena ja ma väga tahan oma vanamoori meele järele olla, aga igaks juhuks ei julge riskida - äkki lõppeb kõik samamoodi nagu Eltoniga? Maa on vaja ju lastega täita ja siis ei tuleks sellest enam miskit välja Loodetavasti mõistate.

Suurimad tänud veel kord ning elagu vanamehed ja vanamutid. Nagu isegi aru saate, siis noorte tatikatega ei saa enam väga arvestada ning tulevik jääb eelkõige siiski meie kanda. See tähendab, et peame elama vähemalt 150 aastaseks. Ja elame ka. Lõppu veel üks palve - kui näete mind koos Ruudiga tühja pilguga sihitult uitamas, siis viige meid ikka koju. Tänud juba ette!