Tehnika koha pealt püüan ikka kursis olla, aga eile sai kinnitust tõsiasi et kõikidest lollidest kõige lollim on vana loll. Tuli supi isu. Milles küsimus, sest ostsin pool Salvesti ja Põltsamaa aastatoodangust kaasa. Ei siit lõunast sellist suppi saa, mis mulle mekib. Vaatamata päästeameti korduvatele ettekirjutistele ja nõudmistele köögist kategooriliselt eemale hoida, lõin pliidile hääled sisse.

Tuttuus teine ja võtsin karbist välja, kuigi sai ikka mõni aeg tagasi ostetud. Nii ultrapopp pliit, et teeb kõik ise alates poekäigust, kartuli koorimisest kuni Ruudiga jalutamiseni välja. Täielik Ameerika! Ainuke asi, mida see tehnika ime keeldus tegemast, oli soojaks minemine. Tuled vilguvad, piiksub nagu segane, aga soojaks ei lähe. Oi ma mässasin. Vaatasin netist lausa õppevideost, mida ja millal vajutama peab, aga pliit korraldas mulle diskot mitte sooja toitu.

Mind vanat kommunisti nii lihtsalt närvi juba ei aja. Hullemate muredega hakkama saadud. Korra tegin isegi saepurust kaerahelbe putru. Tõttöelda maitsel küll erilist vahet polnud. Oleks seda omal ajal taibanud oma tittedele anda, oleks ikka hunniku raha kokku hoidnud.

Supi sain ma igatahes tehtud. Veekeetjas jagude kaupa jamasin, sest korraga ei mahtunud sisse. Väga luks tuli kõik välja ja palju maitsvam kui õieti tehes.

Hommikul sain teada, et sedasorti pliidid tahavad ka vastavaid potte ja panne. Kuradi kapitalistid! Või raha kröönima vanainimese käest, aga mind te juba ei peta! Pole vaja mul te moodsaid pliite ega potte. Mul on veekeetja! Homme proovin selles mune praadida ja olen juba ette kindel, et ka need tulevad palju maitsvamad mingi kõrgtehnoloogilise panni peal tehtutest.