20 veebruar 2026

Täitsa kummuli teine. Kuust siis jutt. Jube raske on tasakaalu hoida. Selgitan lähemalt.
Kuu on väga vajalik vidin taevas, et minusugused joodikud ikka kenasti koju jõuaksid. Viskad aga pilgu taevasse ja kohe on selge pilt kas oled pikali või püsti.

Pilves ilmaga tuleb muidugist püksid alla lasta ja vaadata, mis suunas bioloogiline ripplood on. Gravitatsioon teeb ju oma ja kohe on selge ülevaade, kus maa asub ja millises asendis ise oled.

Kodus saab kenasti kuuga hakkama, aga siin nõuab kõvasti kohanemist ja harjumist. Asja teeb hullemaks ka kohalik liiklusseadus, mille kohaselt alla 0,5 promilli ei tohi rooli taha istudagi. Selle liikluskultuuriga mitte harjunud turistidelt nõutakse aga lausa promillist joovet.

See on kökimöki, sest Tallinna liikluses alla selle ellu ei ole võimalik jäädagi. Kõige raskem on praegu muidugi rattaga sõita ja jalutada. Tulime Ruudiga just õhtuselt ringilt ja pettis nii ära, et püsti ei saanudki liikuda. Aju tegi täiega trikke. Viskasime siis tänavale sirakile ja hakkasime külg ees roomama.

Kohe teine tera ja kuu oli täitsa õiges asendis. Muidu poleks vist masinani jõudnudki. Siin puhkavad rootsi joodikud veel naersid ja tänitasid, et kohe näha, et värsked tulijad. Neil oli sama jama olnud, aga umbes nädalaga minevat üle. Võib-olla tõesti, sest praegu seisid nad nagu küll püsti. Ei julge pead anda, äkki olid ikkagist kah pikali.
Kuva vähem