"Põhjala kuningad - põhjapõdrad"

Kes käinud, need teavad, et polaarjoone taga on kuningateks põhjapõdrad. Neid on kõikjal. Rohkem kui töökal libul kubemes täisid. Kõikides Põhjala riikides on polaarjoone taga hoiatavad märgid üleval, et nad võivad teedel olla ja siin pole mõtet jama nagu "jooksis ootamatult teele" ajada.

Ja nad ongi teedel nagu Aamen kirikus ehk siin on targem teele vaadata, mitte mobiili piiluda.
Põhjapõdra emmed on väga vaprad. Kui ta ise juba teel, aga titt veel kaugel on, siis astub autole vastu, jääb küljega seisma, et oma võsukest kaitsta.

Nähes, et tita jõudis järele, lähevad rahus oma teed. Tänavuaastased beebid on nii-nii armsad nagu kõikide lapsed ikka. Tuli üks ligigi ja kuigi oli hirmus tahtmine pai teha, siis kupatasin emme juurde tagasi.

Eestis kehtib seadus, et loomaomanik jääb alati süüdi ja katab kulud, ehkki riik kui metsloomade omanik, ei tee seda eales. Loodan, et ei eksi, aga Norras taod põhjapõdra omanikule täie rauaga kahju kinni kui peaks loomale otsa sõitma.

Rääkisin ühe põlise saamiga ja ta väitis, et õnnetusi peaaegu ei juhtugi. Väga harva.

Juhid on üliväga mõistlikud - kohalik rahvas nagunii, aga ka turistid seisavad kuniks tee taas vabaks saab.

Saam kutsus mind oma elamisse ehtsat põhjapõdra liha sööma. Keeldusin. Küsis kas olen vegan? Vastasin, et minu jaoks peab liha olema võimalikult "anonüümne" ja teades, et see on konkreetselt põhjapõdra oma, siis alla see enam ei lähe - mulle nimelt meeldivad need loomad nagu ka kõik teised.

Ilusad majesteetlikud loomad - rahulikud uhked ja elavad vabalt. See on nii äge! Tegin neist kümneid fotosid, aga ega ma pime neid moblas väga erista, kuigi prill on ees. Kui arvutisse kunagi satun, siis näitan teile kenasid ülesvõtteid ka. Peaasi, et ma oma koeri praegu ei näita põtrade pähe.