"Räpasest kuudist ja ketist hopsti kaissu ja voodisse suure hoolimise ja armastuse keskele!"

Kas tunnete ära? Vaadake viimast pilti. Vaevalt küll ja ei tundnud ää ma isegi. Üks kohalik Setumaa naine uuris kuidas kutsadel läheb? Olevat mures, sest nad elanud ka ju kodus "täiesti normaalselt".

Ka vanaperemees torises, et oleks võinud ikka emme kutsikatega jätta - igav on ja millest ta nüüd elama hakkab. Teadmiseks, et külarahva sõnade kohaselt sai sealt majast varasemalt koeralapse ka viinaputli eest kätte. 

Nüüd see kõik on möödas. Tunnistuseks saabunud kiri:

"Tere,

Oleme Muskale hoiukodu pakkuvad Mailis ja Andreas. Nüüdseks on ta meie juures olnud alates teisipäeva hilisõhtust ja oleme täiesti kindlad, et sooviksime Muskale pakkuda ka päris enda kodu."

See pole ainuke hää uudis, aga eks ma raporteerin selles järjekorras nagu pildid saabuvad. Hip-hip-hurraa ja katame lauad sõbrad!