07 november 2019

"Palju õnne! Kulla sai juba viisteist!"

15 aastat tagasi polnud enamus teist kuulnud loomapäästja "valnerist". Pole ka midagi imestada, sest enne olin ikka madalat profiili hoidnud ja isegi mo oma ema vaatas teinekord kahtlevalt otsa justkui küsides kes ma olen ja kuidas tema juurde sain?

Ometigi midagi ma ikka toimetasin ja juhuslikult ette sattunud loomad said abi ka siis. Tõsi, neid polnud palju ja aastas ühe-kahe kassi-koera ravimiseks-kodu leidmiseks polnud raha kerjata ega postitusi teha vaja. Ahjaa, siis polnudki ju kuskil eriti kuulutada.



Täna sain kirja ühelt üleslutitatud ja uude koju aidatud kiisupoja omanikult. Me ikka kogu perega jaurasime nendega ja isegi noorema plika sõbrantsid olid abiks. 

Oi ma pabistasin alul, et kas kiisu läheb ikka õige inimese kätte ning palju polnud puudu kui oleksin masina ringi keeranud. 

Vastik reeturi tunne on alati peal kui loovutamiseks läheb, sest omamoodi ma ju reedangi kõiki neid hingi, kes mind juba usaldama on jõudnud hakata.

Õnneks sai Kulla ehk uue nimega Penelope maailma parima kodu ja on minu hoolealustest seni kõige pikemaealisem. Kiri ise tegi aga südamest rõõmu:

"Tere! Täna tähistab Kass Penelope (Kulla) oma 15-t sünnipäeva. Annan teada, et ta on hea tervise juures ja kõigi pereliikmete poolt palavalt armastatud. Elab oma Kuninga Kassi elu ja teeb vahel noorematele kiisudele omaseid ulakusi.

Tervitades Laine"


No palju õnnekest noor memmeke ja pikki-pikki aastaid ka edaspidiseks!