Nooruke, pooleteist aastane kaukaaslase ja sakslase segu Pirru sai üle kolme nädala tagasi rongilt löögi ja vajus jõuetult maha. Ime, et ta üldse ellu jäi, sest enamasti lõppevad taolised õnnetused palju kurvemalt. Peremees, 70 kanti Karla Tamm tõi teki, et koer koju tarida. Koer kiljus ja karjus ning muidu ülisõbralik kutsa lõi hambad peremehele kätte kinni. Pole ka midagi imestada, sest valudes piinlevad loomad just nii käituvadki ja nendega tuleb väheke teistmoodi ringi käia.
Raplamaal, Kehtna vallas, Hertu külas elav Karla loomaarsti poole ei pöördunud, sest mehel on nõuka-ajast külge jäänud kindel teadmine, et loomi ei pea ravima kuna nad paranevad ise! Karla on tegelikult kogu maailma peale natuke kuri:
"Minul raha pole ja koera peale ma seda kulutama küll ei hakka! Mu naine on 10 aastat voodihaige ja mitte keegi ei käi ega küsi kas ma abi vajan! Ja nüüd mingi koera pärast muretsetakse! Ma ei lase endalt raha välja pressida ja üleüldse ma ei salli igasuguseid koerakaitsjaid!"
"Loomapäästegängist" läksid Pirru seisundit üle vaatama Katrin ja Inga. Naistele ajas ligi paari meetrine räuskav mees hirmu naha vahele. Nii nad mulle helistasidki.
"Ta ütles, et on närvihaige ja ei vastuta oma tegude eest. Lisaks ässitas teist koera meile kallale. Naabrid ütlesid, et kui ta närviline on, siis temaga rääkida ei anna. Tuleme mõni teine päev tagasi, äkki ta siis on valmis koera ravida laskma. Täna Karla raiub nagu rauda, et koer on täiesti terve!"
"Nalja teete või? Kirjelduse järgi on koeral hulgiluumurrud ja teda piinlema küll ei jäta! Kui inimene ei taha heaga, siis käitume teistmoodi. Kutsuge politsei kohale ja ma ise räägin VTA-ga läbi. Sõitke eemale ja oodake politsei ära."
Politsei ja veterinaarkeskuse ametniku saabudes oli Karla Tamm leebe kui emme pai ja rääkis igati rahulikult.
"Ma ei luba koera ära viia! Tehke talle parem siinsamas mürgisüst ja mulle siis juba ka! Koer on täiesti terve! Ta ei niutsu enam nii kohutavalt ja hakkas sööma ka! Tal pole midagi viga!"
See jutuke ametnikke ei kõigutanud ja Pirru anti Loomakaitse Liidule üle. Koheselt toimetati koerake ka Tallinnasse arstile. Diagnoos oli hullem kui arvasime - katkised ribid, tükkideks vaagen ja käpaluu hulgimurrud, mida vast enam ravida ei annagi.
Kuradi kurat! Oleks siis kohe abi otsinud! Nüüd on juba murd vana ja proovi sa imet teha. Täna panevad targemad pealinna loomaortopeedid pead kokku ja nuputavad välja kuidas Pirrut kõige õigem oleks aidata.
Kodanik Ilmar Laan imestas Facebookis:
Hea Ilmar, aga see õhinapõhine vabatahtlik loomakaitse ongi juhtumipõhine. Loomadel pole haigekassat ega ka haiglavoodeid ootamas ning reageerime ikka siis kui õnnetus juhtub.
Loomakaitse Liidul on hoiukodud, aga paraku on need praegu koeri-kasse täis, sest loomi on lihtsalt rohkem kui armastavaid kodusid. Pirru leidis peavarju mu enda sugulaste tallist ja siinjuures suured tänud Ritale, sest olime sedapuhku tõesti jännis.
Loomakaitse Liidul on hoiukodud, aga paraku on need praegu koeri-kasse täis, sest loomi on lihtsalt rohkem kui armastavaid kodusid. Pirru leidis peavarju mu enda sugulaste tallist ja siinjuures suured tänud Ritale, sest olime sedapuhku tõesti jännis.
Kuidas oleks ametlik asjaamine käinud? Loomakaitse Liit oleks teinud pöördumise VTA-le, kes oleks mingi aja pärast kontrollima läinud. Ilmselt palja silmaga poleks midagi ka tuvastatud, sest koer polnud ju nälgas ja ega keegi kuudi ees lamavat ketikoera läbi kompama hakka. Isegi kui ametnik oleks midagi tuvastanud, siis peab ta pöörduma valla poole, sest ainult nemad saavad looma varjupaika (mitte arsti juurde!) toimetada. Kuna omanik on olemas, siis seda kindlalt tehtud poleks.
Isegi kui koer oleks varjukasse saadetud, siis antud piirkonda teenindab Larissa Kozõreva Lemmikloomade Tapamaja. Edasi oleks toimunud annetuste korjamine ja seejärel oleks kõik huvilised pikalt saadetud, kes Pirru tervise vastu huvi tunnevad. Nii on see senini laias laastus seal majas vähemalt käinud. Kas tõesti tahavad seadusetähenärijad, et Pirru oleks veel kolm nädalat luumurdudega ketis piinelnud? Vaevalt küll!
Risti vastupidiselt proua Kozõreva arusaamistele, hoian mina teid Pirru edasise ravi ja käekäiguga kursis isegi siis kui see vaev ja rabelemine tulemust ei peaks andma. Loodetavasti siiski on sellel lool hea lõpp, sest oleme ka raskemalt viga saanud loomad üheskoos ju jalule ja uude kodusse aidanud.
Eestimaa Loomakaitse Liit
Eestimaa Loomakaitse Liit
- EE742200221052074915 (Swedbank)
- EE441010220252652225 (SEB)
- Selgitus: Pirru ravikulud
Loomade ravi saad toetada ka helistades liidu annetustelefonidele 9000 777 (5.-) ja 9000 888 (10.-) Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu. Mina tänan!
