"Kes tahab osta mobiilset herilastaru?"

Oma masinaga võõraste haigete loomade vedu on seotud paraja peavalu ja riskidega Suurimad neist on:

• Nakkusoht nii enda lemmikutele kui järgnevatele päästetud loomadele
• Liiklusturvalisus kui vigastatud stressis loom äkki ründama peaks
• Õite vänge hais

Enne maasturi müüki panemist sai tehtud paar keemilist ja paar osoonipesu veel otsa. Oli kasu, aga lebra jäi ikka tunda. Ostjad käisid ja kirtsutasid nina. Ei saa pahaks panna ja ise oleks sama teinud. Otsisin ilma ninata ostjat. Ei leidnud. Kõigil oli nospel keset nägu!

Siis lõin käega ja vedasin masina kevadel vanamehe juurde maale. Panin aparaadi tammepuu alla seisma. Aknad jätsin praokile. Las tuuldub. Sügiseks on sees vaid loodusaroomid ja siis lajatan rämeda hinna otsa. Me ju loodusrahvas ja taolist autot eestlane raudselt tahab!

Nüüd käisime Erkoga järel ja puhtast masinast polnud enam jälgegi - seest puha hallitas ja oli õietolmu ning lehti täis ka. Vähemalt hais oli kadunud! Õujeee ja asi seegi! Eesmärk sai täidetud. Vist sai täidetud

Ja siis korraga Erko märkas, et laes on herilaste pesad. Loodus- ja loomasõpradena jätsime Touaregi herilastaruks. See on kõige vingem elamine nendele lendavatele putukatele kogu planeedil - istmesoojendus, kliima, nelivedu, elektriaknad, 8 kõlariga tümakas, ABS, jne jne

Loodetavasti oskavad nad seda hinnata.....