28 oktoober 2019

"Sinu peale on hea mõelda!"

Täna täpselt kaks kuud tagasi sai Taadu-Aadu aeg otsa. Justkui eile. Justkui sada aastat tagasi. Lõikab veel sisse, kuigi enam mitte nii teravalt. See kõik sõltub meeleolust. Väga palju pole mõelda ja meenutada muidugist vaja, vara veel.

"Su peale on hea mõelda!", ütles vanaema kui vene kroonust tulin ja naise võtsin.

Tema peale on ka hea mõelda ja jube-jube kahju, et ainult mõelda enam vaid saangi. Mõne üksiku inimese peale on veel hea mõelda. Aadu peale on ka kohe kindlasti hea mõelda - oli ikka paganama hea koer.



Samas teen sellega ülekohut ju oma teistele lemmikutest kaasteelistele. Nad kõik olid väga head sõbrad, aga nendega veedetud aja meenutamisele pean natuke rohkem keskenduma, sest nende elunatuke sai jupp aega tagasi läbi.

Roy - mu päris esimene koer. Petra - esimene eutaneerimisest päästetud, Max-poiss - ulakus kuubis ja tema korraldatud hävingut annab unustada. Bella va headuse kehastus jäi pärast venna surma kah mulle, omasid ei hüljata, ei muud. Väga head koerad kõik!

Kassid Kossu, Miisu, Kurru ja Nurr. Kuldne daam Mia - tema päästis juba mind kui havi käsul, naisterahva soovil minust riigi vägivaldseim jätis sai. Neid loomi on ikka olnud ja kõik nad on ühel pulgal - keegi pole kellegist parem ega halvem. Neid ei saa unustada! Neid ei tahagi unustada!

"Inimeste peale tuleb mõelda! Enamus inimesi on head!", näitab nii mõnigi näpuga.

On ikka või? Miks küll nii arvatakse? Kui enamus inimesi head oleksid, siis poleks see maailm nii persses omadega! Nii palju valet! Nii palju ülekohut! Nii palju valu! Nii palju süütuid maha tapetud või vangi topitud! Vaadake ajalugu ja see kõik kordub ning jääbki inimeste puhul korduma! Alati on kellegi Jumal õigem! Alati on keegi võrdsemast võrdsem! Alati on keegi tugevam!

Ainult halvad inimesed saavad nii teha. Kas aju areng ja mõistuse teke ongi kurjuse taga? Evolutsiooni vingerpuss ja ehk oleks kõigile, eelkõige meile endile parem kui oleksime puu otsa jäänud? Ka enamus meist on tegelikult halvad oma väikeste tühiste soovide, ihade ja pahedega, mille nimel oleme alatusteks valmis. Ise peame endid loomulikult headeks. Väga headeks lausa! Jama kõik! Jäägem ikka ausaks!

Loomad on head! Linnud on head! Fakt, kuigi nad ise seda ei tea ega tee enamasti ka selle jaoks midagi. Teised elukad on ka, sest neil pole inimeste kombeid ja soove.

Sestap mõelgem ikka neile, kelle peale on tõesti hää mõelda! Kindlasti on igaühel meist ka mõni selline inime, kes südame alt soojaks teeb. Mõelgem ka neile selle viha ja kurjuse keskel ning ehk muutume seeläbi ka ise millimeeter paremateks.