Käisime eile moori ja Miaga jälle Tähetorni kandis jalutamas. Kõnnime ja kõnnime kui korraga moor hüüatab: „Näe vaata, esimene kevadekuulutaja on juba kohal. Näe, kõssitab sääl puuoksal!“Kes vähemalt kolm klassi kooliharidust saanud, teavad et meie tuntuimad kevadekuulutajad on kuldnokad. Nende siia lennanud bandesid on linnuvaatlejad ka tänavu juba kohanud. Tähnitatud, metalse läikega must sulestik, kollane nokk ja roosad jalad – teda juba naljalt teistega sassi ei aja. Linnukeste lõõritamisrepertuaar põimib oskuslikult oma laulu sisse kõik ümbritsevad helid. Muide, kuldnokad ongi ühed igati ägedad jäljendajad ja sigahea mäluga linnud ning sestap sõltub lauluviis paljuski sellest, mida suleline oma eluajal kuulnud on. Näiteks RMK metsakombinaadi lähistel koorunud kuldnokad jäljendavad siiani enamasti mootorsae häält ning Pelgulinna sünnitusmaja kuldnokkade lauluviis sisaldab ka katkeid imikute nutust.
Vaatan ka mina sääl puuoksal istuvat linnukest, aga kuidagi liiga priske tundub kuldnoka kohta. Lähemale minnes selgub ka tõde ja minu kogenud silm fikseerib koheselt sajandik sekundiga, et tegemist polegi mitte kuldnoka, vaid hoopistükkis Maarjamaal üsna haruldase lend-metskassi ehk ladina keeli Felis silvestris aeronatutic’uga.
Lend-metskass on muide ka ainuke linnuliik, kelle keha katavad karvad, mitte suled. Kui teadjamehed alles vaidlevad selle üle kuidas linnud alati ilmeksimatult kodutee üles leiavad, siis lend-metskasside puhul on kindlaks tehtud, et nende nö navigatsioonivahendiks on vurrud. Lend-metskass on levinud Euroopa metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eesti on nende levila põhjapiir, aga nagu juba öeldud, siis siia satuvad nad reeglina üsna harva.
Vanarahvas teadis aga rääkida, et kui lend-metskassi kohtate, siis on talve selgroog lõplikult murtud ning edasi saab ainult soojemaks minna. Muide, alates homsest lubataksegi ka juba kümmet soojakraadi!
Lend-metskass on muide ka ainuke linnuliik, kelle keha katavad karvad, mitte suled. Kui teadjamehed alles vaidlevad selle üle kuidas linnud alati ilmeksimatult kodutee üles leiavad, siis lend-metskasside puhul on kindlaks tehtud, et nende nö navigatsioonivahendiks on vurrud. Lend-metskass on levinud Euroopa metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eesti on nende levila põhjapiir, aga nagu juba öeldud, siis siia satuvad nad reeglina üsna harva.Vanarahvas teadis aga rääkida, et kui lend-metskassi kohtate, siis on talve selgroog lõplikult murtud ning edasi saab ainult soojemaks minna. Muide, alates homsest lubataksegi ka juba kümmet soojakraadi!
