12. märts 2016

„Jõuluvihkaja Grinch“ kolis Põlvamaale"

Igavesti ulaka ja omamoodi isegi kättemaksuhimulise Grinchi eksirännakud said sedapuhku otsa ja ta kolis mu endise kolleegi, loomasõbraliku ajakirjaniku Eve madalasse tarekesse Põlvas. Õige kah, pealinna tossus, müras ja aina kiirenevas saginas ongi nõme oma elupäevi mööda saata! Tänaseks on ka esimene öö uues kohas selja taga ja pere oli valmis hulluks jamaks. Kõik läks aga risti vastupidi – ei mingit stressi, niutsumist ja Grinch käitus nii nagu oleks ta kogu elu seal elanud. Ainukesena sai kergema hingelise trauma Eve toakass, kes uut majanaabrit nähes silmad punni ajas ja pontsaka tegelase eest pidas targemaks jalga lasta. Küllap harjub aga ka temagi ning on pea uuest seltsilisest sama suures vaimustuses nagu ülejäänud peregi. Igatahes Grinch ei lasknud ennast mingist tujutsevast kiisu-miisust segada, haaras päeva lõpus oma lemmikteki hambusse ja lutsutas end rahumeeli unele.

Enne „padumaakaks“ hakkamist läbis Grinch aga sõjalis-sportliku kasvatuslaagri "prantsalste fänni Janne juures. Seal elas ta koos kahe lapse, kolme prantsuse buldogi ja ühe hundikoeraga ning kohe lõi välja ka karjajuhiinstinkt ehk alla kindralipagunite pole mõtet talle pakkuda. Samas oli koolitusest ka kasu ning seal ta küll ei tihanud oma loomulikke vajadusi kuskile toanurka või teki sisse poetada. Kaalust võttis ta väheke alla ka, aga see on ju igati normaalne kui päevad otsa selline tamp peal oli. Ainuke millega Grinch nõustuda ei tahtnud oli Vabariigi valitsuse määrus vähemustega suhtlemisel. Kes ei tea, siis seal sisaldub selline nõue nagu, et „omasid võib järada küll, aga „vaegvalgete“ peale ei tohi isegi haukuda mitte“ ja vat sellega „konnasööjast“ prantsuse aadlik juba nõustuda ei taha! Loodetavasti pole Põlvas kontroll aga veel nii vinge kui pealinnas ning „vihahaukumise ja –kuritegude“ pärast teda karistuseks varjupaika asumisele ei saadeta.
Nii et lõpp hea, kõik hea ning enam pole vaja Grinchu koduotsimiskuulutust jagada. Kõigile kaasaelajatele suured tänud ja ette ning taha maani kummardus! Ainuke kes veidi kurvastada võib on endine perenaine Hetlin
, aga olgu kohe öeldud, et võin teda öösel täitsa lohutama minna. Mis teha, olen juba selline ohvrimeelne ja loomade ning nende perenaiste õnne nimel on ennegi iga-SUGU-asju taluda tulnud.
Eve juures on Grinchil veel sellepoolest hea, et noored on ka kodus ning seega on koerakesel kogu aeg keegi kõrval ja temaga tegelemas. Grinch ise on aga selline, et ei jää enam uuest perenaisest sammugi maha ning julgen ennustada, et ka Põlva Koidu nimeline ajaleht saab seega vahva kutsa näol uue mittekoosseisulise ajakirjaniku juurde. Natuke aega tagasi ütles Eve, et lähevad Grinchuga jalutama. Õige kah, sest päike on kõrgel ja sel ajal on just kõige parem linnavahel laiamas käia, seda enam, et põlvakad on ka juba jupp aega rahulikult elada saanud. Liidule pole vähemalt sealtkandist küll ammuilma ühtegi kaebust tulnud, aga küllap tänu Grinchile see nüüd lõpuks ometi muutub.