Vastavalt vajadusele ja ilmale oleme rahvast ikka teavitanud meedia kaudu, et kuidas oleks targem käituda ja millele tähelepanu pöörata. Viimase paari aasta isikliku elu tühiste seikade tõttu on aga vajalik tegevus ehk loomadega jahmerdamine jäänud üsna tahaplaanile ning tõttöelda ei avaldanud liit sel ajal vist isegi mitte ühtegi pressiteadet. No seda viga tuleb nüüd küll parandada ja sestap hakkan vähemalt pressiteateid väga agaralt vorpima ning neid tuleb nüüd kut Vändrast saelaudu.

Ilmad on tänavu juba kevadiselt soojad ning päevased pluss- ja öised miinuskraadid tekitavad lumele tugeva kooriku, mis metsaasukaid ei kanna ja teevad põgenemise pea võimatuks. Iseäranis ohustatud on seetõttu metskitsed, aga ka teised koerte eest põgenevad sõralised võivad terava lumekooriku tõttu oma jalgu rängalt vigastada. Eestimaa Loomakaitse Liit tuletab koeraomanikele meelde, et nad oma lemmikuid metsa hulkuma ei laseks!
Omaniku järelvalveta vabalt ringi jooksev koer on seaduse mõistes hulkuv loom. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus selline loom varjupaika toimetada ning nõuda kaasnevad kulud sisse omanikult. Samuti peab loomaomanik korvama lemmiku tekitatud kahjud. Hulkuva looma omanikku saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistada kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 800 eurot, kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus. Jahiseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt arvestatakse loomapidajale tema koera poolt jahiuluki mahamurdmise eest keskkonnale tekitatud kahjuks pruunkaru puhul 2000 eurot ja põdra puhul 800 eurot isendi kohta. Metskitse ja metssea puhul on kahjumääraks 400 eurot. Tiine isendi puhul vastavad kahjumäärad kolmekordistuvad.