Tundub et Eestis zoofiilia väga levinud pole või ei jõua siis taolised juhtumid avalikkuse, ega ka õiguskaitseorganite vaatevälja. Jälgides vahetevahel aga ka vastavaid foorume, siis julgen väita et Maarjamaal zoofiile kindlasti on. Paraku see mis toimub mõne kodukese nelja seina vahel, jääbki enamasti saladuseks, sest loomad ju teadupärast ei räägi ega kaeble. Mulle isiklikult on teada neli-viis aastatetagust juhtumit. Ühes episoodis satuti siis peale lauda karjakule, kes oli suguühtes lehmaga. Kuigi minu arust on iga zoofiil tugeva vaimse hälbega, siis selle juhtumi puhul oli tegemist ka tõesti psüühiliselt haige inimesega, kes isegi vastavas asutuses arvel. Teine juhtum toimus samuti aastaid-aastaid tagasi ja siis reageeris politsei koeraomaniku väljakutsele, sest tema rotveiler oli teda rünnanud. Politsei saabudes oli koeraomanik millegipärast alasti, aga kas see juhtum oli seotud nüüd zoofiiliaga või mitte, jäigi selgusetuks. Niipalju veel tean, et selle koera lasi peremees igatahes hukata. Hilisemast perioodist meenub aga jällegi üks lugu Tartust kui kliinikusse toodi koer, kes endale selja taha kedagi ei lasknud ning kelle pärak oli meeletult turses ja looma psüühika oli nii rikutud, et minu mäletamist mööda ka tema lõpuks eutaneeriti. Ei ole saladuseks, et mõned loomad on lausa dresseeritud sellisteks, et taluvad seksuaalvahekorda inimesega, aga otseselt pole liidule vastavasisulisi kaebusi saabunud. Ka loomaarstidelt pole laekunud vigastatud suguelunditega loomade kohta ühtki ametlikku teadet.