Düünid, metsad, taimestik. Peenike värk, mille kohta aina rohkem teada saadakse. Näiteks puude juurestik moodustavat sama tiheda võrgustiku, kus inffi vahetatakse nagu meie globaalne nett. Kui kuskil miskit vajaka, siis sinna antakse juurde ja vastupidi. Ei hakka tarka panema, seda enam, et ma pole mingi asjatundja vaid lihtsalt tavaline loodusesõber, kes sedasorti kirjatükkidele ja teadustöödele tähelapanu pöörab.

Pealiskaudselt seletades hoiab juurestik ka pinnase koos. Ärimees võtaks muidugist kõik puud maha ja teeks omakasu nimel rahaks. Meie valitsused on seda valdavalt ka lahkelt lubanud. Mereääred pandaks aga maju täis. Ei mul ole võimust seda takistada ja andke aga takka nägemaks, mis siis juhtuma hakkab. Ärimeest see muidugi ei huvita, tema võtab oma rahapataka ja kolib mujale. Me kõik ära kolida ei saa, kuigi ühel päeval oleme ehk sunnitud. Ajaloost on näiteid hulgim.

Persse inimõigused ja keskkonnaseadused on tähtsamad! Kuidas nii? Väga lihtne, sest kui keskkonna tuksi keerad, siis pole ju enam kohta, kus oma õigusi kehtestada. Sellest ei taheta aru saada. Mingid loomad, linnud ja putukad-mutukad on aga täiesti üleliigsed tegelased.

Õnneks kõik nii ei arva. Düünid on siinmail põhjusega eriti range kaitse all ja kui peale satutakse, siis saad sellise paugu piki mune ja rahakotti, et mäletad veel jupp aega. Tundub, et siinsed inimesed seda keskkonda aksepteerivad ja tahaks loota, et teadlikkusest, mitte trahvihirmust. Vahet pole kumb variant on õige, sest see töötab ja pole mina veel keelatud tsoonis kakerdavaid inimesi või nende lemmikloomi pikkade aastate jooksul näinud.