24. juuli 2022

"Kas sellest saab meie suvi? Eip!"


Kadi raadiost tuleb just säherdune hea imal lugu - sellest saab meie suvi.

Ei tule siin mingit "meie suve" mu kallid tulevased eksnaised! Ainult minu suvi on! Natuke Rutsi ja Nõpsi oma ka. Ei mingit jagamist ja puhas egotripp!

Vasika-, vabandust kutsikapilguga vaatan teid taas talvel. Siis on määrdetiimil ka vähem tööd kui suur libe väljas. Ohh seda kahemõttelisust!

Eks te ju ka ise räägite oma meestele, et suvel tõmba eemale higine paks limukas, aga talvel on hea kaisus olla. Eks ole?

Üks koht, kus tahtsin Muhumaal ööbida. Nüüd on see tehtud. Tore oli. Mandrile veel kibele, sest suvi kestab veel, aga need on read juba ühest teisest peaaegu sama imalast laulust.


Ja näeb tõusev päike meid suudlemas veel. Muide, see ka üks laul samast kategooriast. Eile nägi seda suudeldamise värki loojuv, mitte tõusev päike. Korraks isegi kahju kui ta taas ära läks. Ei miskit hullu ja nii on see meil juba aastaid käinud.

Tegelikult hea ka, sest naine peabki tulema õhtul kui särav nagu ilus kuu ja hommikul on kadunud nafu tinatuhka. Täna läks vastupidi. Sellest ka segadus.

Rikkusin kõiki oma poissmehe reegleid, aga homme on taas kõik hästi - päike tõuseb õigest suunast, mu koerad on elus ja terved ning ajutine igatsusvalu on kut sääsehammustus, mis kohe üle läeb. 
Hea päev ja see kõik oli seda väärt. Kuhjaga.