18 veebruar 2019

"Enneolematu julmus! Naine unustati ööseks autosse!"

"Jäi Kats sinu juurde või?", pärib hommikul Lehtveeri mees telefonis.

"Ei jäänud! Kurat, mina küll tähele ei pannud!"

"Kus ta olla võib?"

"Kes neid tänapäeva naisi enam teab? Käivad millal, kus ja kellega juhtuvad!"

"Sedant küll!"

"Lähme otsime üles!", sekkus vestlusesse jäljekoer Aadu. "Ma ei näe küll hästi, aga haistmine on korras!"

Ruudi arvas, et Kats võis jääda ööseks autosse. Oi Jummel, hoia selle eest! Seda kisa ei jõuaks küll ära kuulata. Uus eurodirektiiv kehtestab, et toonekurepesad peavad tulevikus olema vooderdatud kivi- ja klaasvillaga ning sestap võtsin eile mõned pakid kohe masinasse kui pakuti. Pakkujaks olid tore Kiili pere, kellel jäi lihtsalt natuke üle.

Loomapäästegrupp kui Eesti kõige seadusekuulekam loomadega tegelev organisatsioon hakkab toonekurepesasid ümber ehitama alates aprillist. Eestimaa Looduse Fond lubas samuti seda tänuväärset algatust toetada. Vargsi lähen koos Aadu ja Ruudiga bussi juurde ja avan ettevaatlikult ukse. Küsin peaaegu, et sosinal:

"Katsike, oled sa siin?"

"Võta see vill ära kurat! Külm on ja jalad on ka surnud! Ma sulle ehitan pesasid ja unustan õrna abitu naise autosse!"


Kiirelt sulgesin ukse ja jooksin koertega kabuhirmus tuppa. Siinkohal vabandan kõikide inimeste eest, sest mõnda aega üks päästekaubik tehnilistel põhjustel reageerida ei saa. Tänan mõistva suhtumise eest!

"Joppen puhh! Pidi see nüüd just nädala alguses juhtuma!"